Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vanade ja kasutuseta ravimite äraandmine on ülilihtne!

Copy
Foto: Anna Shvets, Pexels
  • Loodus meie ravimite jääke ei vaja - need tekitavad vaid probleeme.
  • Ravimite äraandmine apteeki on tasuta!
  • Allkirju ja kontaktandmeid andma ei pea.

Kui sinu sahtliruumi täidavad mistahes põhjusel ravimid, mille kasutusaeg lõppes juba aastaid tagasi või mida sa kindlasti ei vaja, siis vii need apteeki või jäätmejaama. See on tõesti imelihtne!

Merest ja mereelustikust, aga ka teistest veekogudest leitakse üha rohkem ravimijääke, mis ohustavad meie elukeskkonda ja meid ennast kah. Kõige lihtsam moodus seda terviseohtu vähendada on kasutamata ja aegunud ravimite viimine apteeki või jäätmejaama. See kehtib nii sinu enda kodus olevate ravimite kohta kui ka nende ravimite kohta, mis jäävad sulle silma vanemate või sugulaste juures koristamisel abiks olles või remondiootel elamist tühjendades.

Toimimisretsept on järgmine:

Sorteeri ravimid ära.

Jäta alles ravimid ja loodustooted-vitamiinid, mille aegumistähtaeg pole veel saabunud; mis on sinule või pereliikmele või abistatavale väljakirjutatud või soovitatud ning ka need, mille kasutamisvajadus aegumistähtajani on tõenäoline - ehk siis need, mida läheb kindlasti vaja, mida võib vaja minna ja mille aegumistähtaeg pole veel kukkunud. 

Kõik ülejäänud tuleb nüüd jagada apteeki minevaks, ainult jäätmejaama minevaks ning sorteeritud-sorteerimata prügiks.

Apteeki antavad ravimid paki korralikku, puhtasse kilekotti.

Pakendites olevad käsimüügi- või retseptiravimid las jäädagi pakendisse - võta vaid kasutusjuhend pakendist välja ja pane vanapaberisse. Purgikesed-pudelikesed ravimilahusega, kreemi-ja geelituubid las jäädagi kinni - ära vala neid ümber ega tee nendega midagi. Kõik lahtised tabletid-kapslid-terad sahtlipõhjast; tabletilehtede tükid, millelt pole võimalik enam välja lugeda, mis seal sees on ning samasugused eeldatavalt ravimilahusega või tablettidega purgid pane ka korralikult suletuna apteegi-kotti.

Jäätmejaama minevasse kotti või kasti pane kemikaalid või nende jäägid, millega sa ei oska midagi peale hakata, aga ka vitamiinid-loodustooted, kui sa pole täiesti kindel, et need tavalisse olmeprügisse jõudes ohutud pole.

Tühjad klaaspudelid lähevad klaastaarase, plastist-paberist karbid pakendikonteinerisse.

Erineva kujuga tühjad patareid, mis sageli samuti sellistes sahtlites vedelevad, vii muidugi kogumispunkti - enamasti on patareikastid olemas igas suuremat sorti kaupluses.

Kuidas ravimid apteegis üle anda  

Ravimeid saab tasuta ära anda kõigis apteekides. Püüa teha nii, et üleantav kott oleks puhas, ei rebeneks ega tilguks läbi. 

Apteeker kaalub toodud koguse kas kohe või hiljem ja koostab seejärel vajaliku dokumendi, mis on mõeldud jäätmekäitlejale ja aruandluse jaoks. Ravimite tooja seda dokumenti ei vaja. Erinevates apteekides on välja kujunenud erinev tava, kuidas paberimajandusega toimetatakse - mõnel pool soovitakse siiani inimeselt üleandmisaktile kontaktandmeid või allkirja, kuid see pole Ravimiameti sõnul tegelikult nõutav ega vajalik. Ehk siis teiste sõnadega ei pea allkirja andma, kui ei taha.

Miks on ravimijääkide apteekiviimine meie tervisele oluline?

Märgatav osa ravimeid ei lagune looduses või tekitavad vette ja pinnasesse satudes probleeme. 

Otsene kahjulik mõju võib olla veeorganismidele - näiteks hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, tulemuseks sigimisvõimetus. Mitmed ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette või toitu.

Ravimid võivad saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide «kokteili»; ka linnade reoveepuhastitesse saabub mitmekesine segu. Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale tekib mikroorganismidel resistentsus – olles juba teatud annustega harjunud, ei tarvitse hiljem raviks mõeldud annus neid enam hävitada. 

Neil põhjustel ei tohi ravimeid lihtsalt kanalisatsiooni kallata või olmeprügisse panna! Loodus ei vaja ravimilisa, sest see on ohtlik reostus!

Ülevaadet, milliseid ravimeid kõige rohkem tagastatakse, pole. Ravimiamet ütles, et inspektsioonides nähtu põhjal on äraantud ravimite nomenklatuur seinast seina. 

Ravimiameti kommentaar:

«Kõlbmatud ravimid peaks viima kindlasti jäätmejaama või apteeki, mitte viskama olmeprügi sekka. Olmeprügi seas on nad väga keskkonnaohtlikud ja võivad teha palju kahju nii taimsele kui loomsele elustikule.

Kui inimesele jääb jäätmekäitlusjaam kaugele, võib kõlbmatud ravimid viia apteeki. Täna on kõikidel üldapteekidel kohustus tarbijatelt vastu võtta kõlbmatuid ravimeid ja suunata need hävitamiseks jäätmekäitlusettevõttesse, mis omavad ohtlike jäätmete käitlemise luba.

Kõlbmatute ravimite vastuvõtmine toimub üldjuhul ohtlike jäätmetena kaalu alusel, mille käigus apteek peab dokumenteerima vastuvõetud ravimite üldkoguse, pakendi tüübi ja vastuvõtmise kuupäeva. Ravimite üleandjale sellega täiendavaid kohustusi ei kaasne ning enda andmeid ja allkirja selle kohta andma ei pea.

Kõlbmatute ravimite vastuvõtmine inimestelt on tasuta teenus, mida osutavad kõik jaemüügiapteegid. Ravimeid, mida apteegile hävitamiseks üle võib anda, ei ole reguleeritud. Siiski tuleb silmas pidada, et apteegid on kohustatud hävitamiseks vastu võtma vaid kõlbmatuid ravimeid, mitte toidulisandeid, kemikaale ja muid ohtlikke jäätmeid.»

Ravimiameti inspektsioonibüroo juhataja Katrin Kõiv.

Tagasi üles