Suitsiidiriskiga noored saab sõeluuringuga üles leida

Foto: Nicole Berro, Pexels

Uuringud näitavad, et kõrgema enesetapuriskiga keskkooliealised noored saab sõeluuringuga kindlaks teha, et neile saaks õigeaegselt abi anda. Mis te arvate - kas Eestis kuluks selle uuringu tulemustega arvestamine ära?

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuste CDC andmetel on enesetapu-suremus USA-s viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Sama tendents on ka Eestis.

Kuid kui tavaliselt kontrollitakse lapsi koolis skolioosi, kehamassiindeksi ning nägemis- ja kuulmisprobleemide suhtes, ei ole vaimse tervise sõeluuringuid koolides standardiseeritud. Penn State College of Medicine (ehk Pennsylvania Ülikooli) juhitud uuringus hinnati koolipõhise enesetapuriski sõeluuringu tõhusust ja leiti, et see tuvastas edukalt riskirühma kuuluvad noorukid. See tähendab, et on suur võimalus abi saada.

«Kahjuks puudub enam kui pooltel USA noorukitel rutiinne ennetav tervishoiuteenus, mis piirab esmatasandi arstiabi suutlikkust selle süveneva rahvatervise probleemiga toime tulla,» ütles pediaatria dotsent ja Penn State PRO Wellnessi tegevdirektor Deepa Sekhar. 

Varasemates uuringutes töötas meeskond välja ja testis sõeluuringut depressiooni tuvastamiseks, hindamiseks ja alandamiseks (SHIELD). Uuringus kasutati patsiendi tervise küsimustikku PHQ-9, mis on tavaline vahend, mida esmatasandi arstid kasutavad depressiooni sümptomite tuvastamiseks. Meeskond leidis, et universaalne depressiooni sõeluuring, milles osalesid kõik õpilased, oli tõhusam kui praegune õpilaste suunamise protsess, mis põhineb sellistel käitumisviisidel nagu ebaõnnestumised või tundidesse mitteilmumine.

«Uuringu üks keerulisemaid osi oli PHQ-9 punkt 9, mis küsib: «Kui sageli on teid häirinud ... mõtted, et teil oleks parem surra või endale kuidagi haiget teha?»» ütles Sekhar.  «Sellele küsimusele positiivse vastuse andnud õpilased vajavad samal päeval järelkontrolli, mis võib olla piiratud ressursside ja töötajatega koolide jaoks keeruline.»

Kuigi PHQ-9 ei ole enesetapuriski hindamise tööriist, viis meeskond läbi järelanalüüsi, mis kinnitas selle tõhusust.

Meeskond töötas peaaegu 14 Pennsylvania keskkoolis, kus oli 13 000 õpilast. Pooltes koolides jagati õpilased nii, et 9. ja 11. klassi õpilased osalesid suunatud sõeluuringus ning 10. ja 12. klassi õpilased universaalses sõeluuringus. Teistes koolides jagati nii, et 10. ja 12. klassi õpilased said suunatud sõeluuringu ning 9. ja 11. klassi õpilased universaalse sõeluuringu.

Õpilased, kellel tuvastati enesetapuoht, suunati õpilaste abiprogrammi, mis on kohustuslik kõigis Pennsylvania koolides. Selle programmi juhid määrasid seejärel kindlaks nende isikute järelkontrolli korra.

Meeskond leidis, et universaalses sõeluuringurühmas osalevatel noorukitel oli 7,1 korda suurem tõenäosus, et nende enesetapurisk avastatakse; 7,8 korda suurem tõenäosus, et nad jõuavad järelkontrolli ja 4 korda suurem tõenäosus, et nad alustavad vaimse tervise ravi. Tulemused avaldati ajakirjas The Journal of Pediatrics.

«Kuigi PHQ-9 on klassikalise depressiivse häire skriinimisvahend, leidsime, et selle kasutamine universaalses sõeluuringus suurendas enesetapuriskiga noorukite tuvastamist ja ravi alustamist,» ütles Sekhar. «Meie uuring kinnitab universaalse sõeluuringu väärtust ja viitab sellele, et suitsiidispetsiifilisel riskihinnangul oleks veelgi suurem mõju tuvastatud noorte ravi alustamisele.»