Kanada teadlane avastas uudse viisi, kuidas koroonaviirus nakatada suudab
3. veebruar 2023, 15:17
/nginx/o/2021/05/01/13756105t1h9af2.jpg)
Üks paljudest koroonaviirust puudutavatest uurimissuundadest käsitleb mehhanisme, mille abil saab viirus siseneda peremeesrakkudesse ja nii põhjustada nakkuse. Teadlased on saanud jälile uuele nakatumist soodustavale viisile, millest võib oleneda ka haiguse raskus.
Kanadas asuva Ottawa ülikooli professori Marceline Côté tööviljana avaldati uuring, milles kirjeldatakse Covid-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 seni teadmata olnud sisenemisvõimalust rakku, vahendab Medical Xpress.
Varasemad uuringud on näidanud, et nii SARS-CoV-2 kui ka 2003. aastal SARSi puhangu taga olnud SARS-CoV-1 sisenevad rakkudesse kahe erineva mehhanismi kaudu. Dr Côté teadustöö näitab kolmandat sisenemisviisi.
See viiruse sisenemisviis hõlmab metalloproteinaase – need on keha ensüümid, millel on katalüütiline mehhanism, mille toimimiseks on vaja metalli, näiteks tsingi aatomeid.
Côté uurimisrühm avastas 2020. aastal katsete käigus, et SARS-COV-2 võib siseneda rakkudesse metalloproteinaasist sõltuval viisil. Töörühm kirjeldab kahe metalloproteinaasi – MMP-2 ja MMP-9 – rolli ogavalgu aktiveerimisel, mis võimaldab selle ühildumist inimraku pinnal oleva retseptoriga. Mida tähendab viiruse aktiveerimine? Nakatamisvõime omandamiseks aktiveeritakse viiruse ogavalk selle otsa näiteks ensüümi abil «lõhustades» ehk «lõigates».
Ajakirjas iScience avaldatud uuring viitab sellele, et metalloproteinaasidega suhestuvad viirusvariandid võivad põhjustada kehas suuremat kaost.
Töörühma katsed näitasid, et mõned variandid eelistavad aktiveerumiseks selgelt metalloproteinaase. Näiteks deltatüvi, patogeensem variant, mis levis 2021. aastal, kasutas sisenemiseks tavaliselt metalloproteinaase. Selle vähem patogeenne järglane omikron seda ei teinud.
«SARS-CoV-2 võib olla võimeline kasutama valke, mida tavaliselt eritavad mõned aktiveeritud immuunrakud, et tekitada rohkem kahju ja potentsiaalselt nakatada laiemalt erinevaid rakke ja kudesid,» ütleb molekulaarviroloog Côté.
Dr Côté sõnul võivad leiud mõjutada raske haiguse progresseerumist ja mõningaid Covid-19-järgseid haigusseisundeid, nagu «pika Covidina» tuntud nakatumisjärgsete sümptomite esinemist.