«Selle uurimistöö algatas noormees, kelle eest hoolitsesin intensiivraviosakonnas ja kes suri gripiga seotud aspergilloosi, mille vastu iga ravi, mida proovisime, ebaõnnestus,» nentis dr Bryan Yipp, Cummingi meditsiinikooli teadur ja murrangulise seenhaiguste uuringu vanemautor.
Seened nagu Aspergillus on nii levinud, et hingame iga päev sisse sadu kuni tuhandeid eoseid. Tervetele inimestele seened tavaliselt ohtu ei kujuta, kuid nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel võivad need põhjustada surmavaid infektsioone. Üha enam tõdetakse aga ka seda, et viirusnakkused, nagu gripp või Covid-19, võivad suurendada Aspergillus-nakkuste riski isegi tervetel inimestel.
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on teatanud, et invasiivsed seennakkused on inimeste tervisele üha suuremaks ohuks. Seni oli vähe teada, kuidas Aspergillus seen suudab kehas kanda kinnitada ja mida saaks teha sellest vabanemiseks. Calgary ülikooli ja McGilli ülikooli teadlased andsid nüüd ülevaate, miks immuunsüsteem selle ees alla vannub.
«Avastasime, et gripp ja Covid-19 hävitavad varem teadmata olnud loomuliku immuunsuse, mida vajame, et invasiivsetele seeninfektsioonidele vastu seista,» ütles dr Nicole Sarden, uuringu üks autoritest Calgary ülikooli teates.
Ajakirjas Science Translational Medicine avaldatud leiud näitavad, et kahte tüüpi valged verelibled (neutrofiilid ja ainulaadset tüüpi B-rakud) töötavad tavaliselt koos seeninfektsiooni vastu. Kuid viirused nagu SARS-CoV-2 ja gripp takistavad spetsiaalseid B-rakke tavapäraste ülesannete täitmisel.
Hiirte ning inimese vere- ja koeproovidega töötades võisid teadlased näha, et pärast viirusnakkust «tajusid» neutrofiilid seennakkust ja kogunesid patogeeni lähedale, kuid need ei tegutsenud sissetungija hävitamiseks ootuspäraselt. Teadlased süvenesid veelgi ja said teada, et viirusmolekulid muudavad B-rakud apaatseks, takistades sedasi ka nende koostööd neutrofiilidega, kaitstes seega seeni hävimise eest. Selle protsessi mõistmine viis järgmise avastuseni.
«Samuti avastasime, et on olemas praegused ravimeetodid, mida saab realistlikul ja sisulisel viisil uuesti kasutada, et asendada looduslikud antikehad, mida viiruse poolt kahjustatud B-rakud ei tooda, ja taastada neutrofiilide võime nende infektsioonidega võidelda,» ütleb Sarden.
«Meie leiud on väga õigeaegsed, arvestades paljude hingamisteede viiruste tõttu haigestujate suurt arvu.»
Sarden ja Yipp arvavad, et leiud loovad aluse uutele diagnostilistele testidele, mis põhinevad looduslike antikehade taseme tuvastamisel, saamaks aru, kellel on suurim risk seeninfektsioonide tekkeks. Samuti peavad teadlased oluliseks praegu saadaolevate antikehade asendusstrateegiate testimist, et ravida Aspergillus-nakkusi.
«Need avastused annavad uue arusaama sellest, kuidas saame kõige paremini toetada keha surmavate seennakkuste vastu võitlemisel,» ütleb Yipp.