Puuetega eakate hulk on languses

Foto: Mikhail Nilov, Pexels

• Uuringus osales kokku 5,4 miljonit 65-aastast ja vanemat inimest.
• Kõige suurem osa puuetega inimeste osakaalu languses on haridusel.
• Lisaks vähendab puuetega inimeste hulka suitsetamise vähenemine ja õhukvaliteedi paranemine.

Värskelt ilmunud uuring ütleb, et vaatamata elanikkonna vananemisele ja ootusele, et koos eluea kasvuga kasvab ka puuetega inimeste osa eakate seas, ei ole see sugugi paratamatus. Enesega hakkamasaavate eakate osakaal on USAs hoopis kasvanud! 

Vanemate ameeriklaste tervise paranemine oli märkimisväärne. Tõenäosus, et riietumine ja pesemine või kõndimine ja trepist ülessaamine raskusi valmistab, vähenes aastatel 2008–2017 vastavalt 18 ja 13 protsenti.

2008. aastal ütles 12,1 protsenti vanematest ameeriklastest, et neil on raskusi igapäevaelu toimingutega. 2017. aastal oli see osa langenud 9,6 protsendini. Protsentides võib see langus ju väike tunduda, kuid kui igapäevaelu piirangute levimus jäänuks 2008. aasta tasemele, oleks 2017. aastal selliste piirangutega inimesi vanemate ameeriklaste hulgas tervelt 1,27 miljonit rohkem. 

Samamoodi vähenes 65-aastaste ja vanemate funktsionaalsete piirangute protsent 27,3 protsendilt 2008. aastal 23,5 protsendile 2017. aastal. 

Uuringu esimene autor Esme Fuller-Thomson, Toronto ülikooli professor, ütles: «See puuete levimuse vähenemine on vanematele täiskasvanutele, nende peredele ja hooldajatele ning tervishoiusüsteemile üldiselt kasulik.»

Paranemine oli naiste puhul suurem kui meeste puhul. Naiste tõenäosus igapäevaelu piirangute tekkeks oli 20 protsenti, meestel 13 protsenti. Naiste funktsionaalsete piirangute tõenäosus vähenes 16 protsenti, meeste puhul aga 8 protsenti.

«Kuigi on ebaselge, miks need soolised erinevused eksisteerivad, näitavad varasemad uuringud, et naised käivad iga-aastases kontrollis ja kasutavad ennetamisvõimalusi sagedamini kui mehed, ning see võib soolise lõhe tekkimisele kaasa aidata,» ütleb kaasautor Jason Ferreirinha, Toronto ülikooli sotsiaaltöö magister.

Kõige olulisem mõjur näib olevat kõrgem haridustase nende seas, kes sündisid II maailmasõja järel. 

«Kõrgem haridustase suurendab tervisealast kirjaoskust ja tervist edendavat käitumist,» ütleb kaasautor Katherine Ahlin. «Inimese haridustase mõjutab ka töö tüüpi, mis mõjutab kardiovaskulaarseid riskitegureid. Ja mida madalamad on inimese kardiovaskulaarsed riskifaktorid, seda madalam on tema puude tase hilisemas elus.»

Teadlaste sõnul võivad mängus olla ka muud tegurid. «Selle positiivse suundumuse muud võimalikud mõjutajad võivad hõlmata suitsetamise vähenemist, õhusaasteainete taseme langust ja pliibensiini kasutuse järkjärgulist lõpetamist 1970. aastatel,» ütleb Fuller-Thomson.

Tõenduspõhised puude ennetamise strateegiad hõlmavad ka kukkumiste ennetamist kodudes ja vastupidavust arendavaid treeningprogramme. Need toovad nii sotsiaalset kui rahalist kasu.

Huvitaval kombel leiti uuringus, et beebibuumi põlvkonna inimeste puude vähenemine on vanemate kohortidega võrreldes tagasihoidlikum. Autorid väitsid, et beebibuumi vanuserühma suurem rasvumise määr võrreldes neist vanematega võib mängida rolli aeglasemas languses. Kas ja kuidas buumerite põlvkonna vananemine seda trendi mõjutama hakkab, pole veel siiski teada - viimased buumerid jõuavad eakate ikka aastal 2030.

«Meie uuringu tulemused näitavad puude levimuse järsku langust vanemate ameeriklaste seas,» ütles Ferreirinha. 

Allikad: International Journal of Environmental Research and Public Health (IJERPH), EurekAlert