Veresoonte lupjumise kohta tehti üllatav avastus

Veresoone sein. Foto: Shutterstock

Ateroskleroosil on palju sarnasusi autoimmuunhaigustega. «Leideni ülikooli teadlaste uuringu tulemused viitavad sellele, et autoimmuunhaiguste ravimeetodid võivad olla tõhusad ka südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel ja ravimisel,» ütles meditsiiniteadlane Bram Slütter Medical Xpressis.

Autoimmuunhaigused, nagu hulgiskleroos, reuma ja I tüübi diabeet tekivad seetõttu, et immuunsüsteem ründab organismi enda valke. Seetõttu ravitakse autoimmuunhaiguste all kannatavaid patsiente sageli immuunsüsteemi pärssivate ravimitega.

Hiljutised kliinilised uuringud on näidanud, et põletikuliste rakkude pärssimine võib olla tõhus ka südame-veresoonkonnahaiguste korral, vähendades oluliselt südameinfarkti ja insuldi tekkimise riski. Leideni teadlased juurdlesid seetõttu, kas ateroskleroos võib olla samuti autoimmuunhaigus.

Koostöös Utrechti ja Amsterdami ülikooli teadlaste ja Haagi haigla tohtritega analüüsisid nad unearteri operatsiooni läbinud patsientide veres ja arterite lupjunud koes olevaid põletikulisi rakke. Silma paistis üks immuunrakkude tüüp: niinimetatud abistaja T-rakk, millel on autoimmuunhaiguste tekkes keskne roll.

See rakk oli märkimisväärselt aktiivne arteriaalsest lupjumisest mõjustatud koes. Rakk sarnanes psoriaatilist artriiti põdevate patsientide abistaja T-rakkudega. Seega on väga tõenäoline, et sama tüüpi T-rakk, mis põhjustab psoriaatilist artriiti, mängib rolli ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkes.

See, et abistaja T-rakud omavad autoimmuunhaiguste kahjustuste tekkes olulist rolli, oli teada juba ammu. Reumatoidartriidi ja I tüübi diabeedi puhul on juba väljatöötamisel ravimeetodid kahjulike T-rakkude kõrvaldamiseks. Avastus, et need rakud on samuti seotud ateroskleroosi tekkega, muudab sarnase südame-veresoonkonnahaiguste ravi väljatöötamise atraktiivseks.

«Esmalt peame täpselt uurima, millist valku abistaja T-rakud ründavad. Selle tuvastamine on ülioluline. Alles siis saame välja töötada ravi, mis lülitab T-rakud välja, jättes ülejäänud immuunsüsteemi mõjutamata,» märkis Slütter.

Leiud avaldati ajakirjas Nature Cardiovascular Research.