/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/08/31/14799844t1h5ec9.jpg)
USA Utah' ülikoolis valminud uuringus võrreldi rasvunud patsientide elulemust bariaatrilise operatsiooni järel mitteopereeritud rasvunud patsientidega.
Pikas uuringus tuvastati moodus, mis vähendab rasvunute suremust vähki
Vaatluse all oli 21 834 erinevas vanuses rasvunud patsienti, keda aastatel 1982–2018 oli opereeritud ühel neljast sagedamini tehtavast bariaatrilise operatsiooni meetodist. Võrdlusrühma moodustas sama arv mitteopereeritud, vanuse, soo ning kehamassiindeksi indeksi (üle 33 kg/cm²) poolest sarnast patsienti. Jälgimisperioodi pikkus oli kuni 40 aastat, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Võrreldes mitteopereeritud patsientidega oli opereeritud patsientide rühmas üldsuremus 16 protsendi võrra väiksem. Opereeritud patsientide rühmas oli võrreldes mitteopereeritutega oluliselt väiksem suremus kardiovaskulaarsetesse haigustesse – 29 protsenti, vähki – 43 protsenti ja diabeeti – 72 protsenti. Loetletud haigusseisundid on sagedasemad rasvumisega seotud tüsistused. Ootamatu leiuna ilmnes opereeritud 18–34-aastaste patsientide rühmas 83 protsendi võrra suurem suremus maksatsirroosi tõttu võrreldes mitteopereeritutega. Sama vanuserühma opereeritud patsientide hulgas esines mitteopereeritutega võrreldes 2,4 korda sagedamini suitsiide.
Autorite hinnangul ilmneb uuringust bariaatriliste operatsioonide positiivne mõju rasvunud patsientide elulemuse pikendamisele ning suremuse vähendamisele kardiovaskulaarsetesse tüsistustesse, vähki ning diabeeti.
Enam tuleb tähelepanu pöörata nooremaealiste patsientide bariaatrilise operatsiooni eelsele ettevalmistusele ja operatsioonjärgsele jälgimisele. Autorid rõhutavad edasiste uuringute vajadust, leidmaks rasvumise raviks efektiivseid mittekirurgilisi meetodeid.