Uuring: lapsevanemate teadlikkus emakakaelavähki põhjustavast HPV-st on madal

Papilloomviirus (HPV). Illustratsioon Foto: Shutterstock

Eelmise aasta detsembris tehtud uuringust selgus, et pooled Eesti lapsevanematest ei tea enda hinnangul piisavalt inimese papilloomiviiruse ehk HPV kohta, küll aga oskab ligi kolmveerand vanematest seostada seda emakakaelavähi tekkega.

Lapsevanemate seas tehtud küsitlusest selgus, et seitse protsenti vastanutest ei tea HPVst mitte midagi ja 49 protsenti on küll pisut kuulnud, kuid enda hinnangul liiga vähe. Oma teadmisi peab piisavaks vaid iga kolmas küsitletu, kusjuures keskmisest veidi kindlamalt tunnevad end selles teemas naised ja HPV vaktsineerimise sihtgruppi kuuluvate 12–14-aastaste tütarlaste vanemad.

«Eestis vaktsineeritakse tütarlapsi koolides HPV vastu, sest see kaitseb neid tulevikus emakakaelavähi eest. Kuna terviseteadlikkus saab sageli alguse kodust, siis on lastevanemate teadlikkuse tõstmine selles teemas väga vajalik,» ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm.

Lapsevanematelt uuriti samuti, milliseid vähiliike võib HPV põhjustada. Selgus, et kõige rohkem ehk ligi kolmveerand vastajatest seostab HPVd emakakaelavähiga, 13 protsenti ka tupevähiga. «Rõõmustav on näha, et ligi 75 protsenti lapsevanematest teab, et HPV põhjustab emakakaelavähki, kuid selle kõrval on jäänud tagaplaanile vähemlevinud vähiliigid. Tegelikult põhjustab HPV ka häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähki ning suuõõnes ka suu- ja neeluvähki,» lisas Reintamm.

Uuringust selgus, et vaid kolmandik on kursis, et HPV levib nii sugulisel teel kui ka naha ja limaskestade kokkupuutel. Suurem osa vastajatest teab, et levik toimub sugulisel teel. Reintammi sõnul kohtab HPV osas sageli valehäbi või hukkamõistu, kuid tegelikkuses on see äärmiselt levinud viirus. «Enamik meist, ligi 80 protsenti elanikkonnast, nakatub vähemalt kord elus HPVga, seetõttu on mõistlik lasta end viiruse vastu varakult vaktsineerida,» ütles ta.

Kuna HPV-vaktsiini tehakse koolis vaid lapsevanema nõusolekul, siis uuriti, millised on inimeste hoiakud ja kokkupuuted seoses vaktsineerimisega. Ligi 14 protsenti vastanutest on lasknud oma tütre HPV vastu vaktsineerida ning 26 protsenti plaanib seda teha. 30 protsenti vastanutest ei ole aga lasknud oma lapsi vaktsineerida ega kavatse ka seda teha. Lisaks ei oska iga viies küsitletu vaktsineerimise osas seisukohta võtta.

«Tulemused näitavad, et lastevanemate teadlikkust vaktsiinidest ja vaktsineerimisest tuleb tõsta. Samas on meeldiv näha, et vaktsineerimise sihtrühma ehk kitsamalt 12–14-aastaste tütarde vanemate seas on nii teadlikkus koolis vaktsineerimisest kui ka vaktsineerimisega nõustumine keskmisest kõrgemal tasemel. Näiteks on juba lasknud oma sihtrühma kuuluva lapse vaktsineerida iga teine uuringus osalenu,» sõnas Reintamm.

Oma tütre vaktsineerimata jätnud vanemate seas tõid veerand põhjuseks, et nad ei ole jõudnud selle teema peale veel mõelda ning 27 protsenti ütlesid, et keeldumise taga oli mure kõrvaltoimete pärast. Viimase tõid põhjuseks ka 51 protsenti vaktsiinist keeldunud lapsevanematest, kelle tütar on vaktsineerimise sihtrühmas. Lisaks on igal viiendal sihtrühma vanematest olnud varem vaktsineerimisega negatiivne kogemus. Samuti on viiendik sihtrühma lapsevanematest vaktsineerimise vastu. Reintammi sõnul on lapsevanemate hirm oma laste pärast igati mõistetav.

«Me saame kinnitada, et HPV-vaktsiin ei ole uus ning selle ohutust ja tõhusust on põhjalikult ravimiuuringutega kinnitatud. Näiteks näeme aeg-ajalt sotsiaalmeedias postitusi, kus inimesed väljendavad hirmu, et vaktsiin mõjutab viljakust, kuid ükski teaduslik uuring ei ole sellist seost leidnud. Kokku on tänaseks maailmas manustatud üle 280 miljoni vaktsiinidoosi ja neid peetakse jätkuvalt ohutuks,» ütles ta.

Terviseameti ja meediaagentuuri tellitud HPV vaktsiini teadlikkuse uuringu viis läbi Socio uuringukeskus. Küsitlus toimus eelmise aasta 24. novembrist kuni 1. detsembrini veebi vahendusel. Küsitluses osales kokku 618 alaealise lapse vanemat vanuses 30–60 aastat.