Hooletu suitsetamine on teiste tulekahjude tekkepõhjustega võrreldes ülekaalus. Päästeameti avaldatud statistika kohaselt hukkus mullu tulekahjudes 48 inimest, nendest 23 tulekahjuga seotud surmajuhtumit said alguse suitsetamisest. Üheksale hukkunule sai saatuslikuks lahtise tule hooletu kasutamine ning elektriga seotud tulekahjudega on seotud samuti üheksa juhtumit.
Hooletu suitsetamisega seotud tulekahjudele eelnevad sageli alkoholi tarbimine ning üldine ükskõikne suhtumine tuleohutusse. Alkoholijoobes inimesel hajub valvsus ning toas suitsetades on tulekahju kerge tekkima. Harvad ei ole need juhtumid, milles selgub, et tulekahju on alguse saanud sellest, et inimene on voodis või diivanil suitsetades uinunud. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400–900 °C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. Just suitsetamisega seotud juhtumid on tegelikult lihtsasti ennetatavad.
Viis sammu tulesurmade vähendamiseks
Parim, mida suitsetaja enda ja teiste tervise nimel teha saab, on suitsetamisest jäädavalt loobuda. Sigareti põlemisel tekib tuhandeid ohtlikke toksilisi ühendeid, mille sissehingamisel kaasnevad inimese tervisele suured ohud. Lisaks on kuum sigaretiots potentsiaalne tulekahju tekitaja ning toksilisi aineid sisaldav suitsukoni on kahjulik ka keskkonnale. Loobu suitsetamisest enda ja teiste tervise nimel.
2. Väldi suitsetamist, kui oled väsinud
Suitsetamine väsinuna, aga eelkõige alkoholi või narkootikumide mõju all olles, suurendab tuleõnnetuste ohtu. Paljud tulekahjud on alguse saanud just voodis või diivanil suitsetamisest, kus mugavas asendis väsinud inimesel kaob valvsus ning hõõguvast sigaretist alguse saanud tulekahju on põhjustanud järjekordse surmajuhtumi.