Kuidas annab endast märku salakaval hambajuurepõletik?
Vähe on neid, kes pole kunagi tundnud hambavalu. Vahel võib valu aga viidata üpris levinud hammaste tervisega seonduv mure, milleks on hambajuurepõletik. Juurepõletik tekib üldjuhul ravita jäänud hambaaugu tõttu.
Siim (27) avastas ühel päeval jõusaalis rinnalt kangi surudes, et lõualuusse tungib pingutusel terav valu. Ta oli ka varem sellel pool suud ebamugavust tundnud, kuid ei pidanud seda piisavaks põhjuseks, et hambaarsti külastada. Kuna Siimul seisis ees puhkusereis välisriiki, kus hambaravi tase on pigem nõrk, siis otsustas ta enne reisi hambaarsti külastada. Hambaarst tegi röntgeni ja avastas juurepõletiku. Põletik sai alguse ravita jäänud hambaaugust.
«Juurepõletikku põhjustavad bakterid, mis ravita jäänud hambaaugu korral kahjustavad hambanärvi. Mikroobid pääsevad läbi hambaaugu hambasäsisse ning liiguvad hamba juuretippudeni, mille tõttu katkeb hambas verevarustus ja see n-ö sureb,» selgitab Unimed Järve hambakliiniku juureravi arst ja ravijuht dr Alissa Kolomiets. «Hambajuurepõletik võib tekkida ka trauma või ravimata jäänud igemehaiguse tõttu.»
Tegemist on üsna salakavala haigusega, mille puhul märkame põletikku üldjuhul vaid selle ägedas faasis – valu on väljakannatamatu, hambaga ei saa süüa või halvimal juhul on pool nägu paistes. Krooniliselt areneva pulbipõletiku puhul ei pruugi selgeid sümptomeid olla või on need sellised, mida ei oska millekski tõsiseks pidada.
Millised sümptomid võivad viidata võimalikule hambajuurepõletikule?
- Põletikus hammas on ülitundlik temperatuuri kõikumise suhtes.
- Hammas võib tunduda teiste hammastega võrreldes justkui teistmoodi ja n-ö üles kerkinud ning tundlikum.
- Valuvaigistid võivad mõneks ajaks hambavalu küll leevendada, kuid põletiku arenedes muutub valu väljakannatamatuks ja valuvaigisitele mittealluvaks.
- Hammustamisel on tunda survevalu või haige hambaga ei ole võimalik süüa, hammas tundub teistest kõrgem.
- Hammas on aja jooksul muutunud tumedamaks.
- Põletikus hamba kõrvale võib tekkida igemeturse ja mõnel juhul ilmub igemele lausa mädapunn, kust aeg-ajalt immitseb halva maitsega vedelikku.
Kairi (47), kes on korralikult igal aastal väikeses kodukohas hambaarsti külastanud, tundis ühel päeval hambaid kokku surudes nii suurt valu, et selle poolega ei olnud järsku enam võimalik isegi süüa. Kairil õnnestus erakorraliselt pealinnas üht suuremat hambakliinikut külastada, kus tehti hambast röntgen. Kuna väikeses kodulinnas arstil taolist masinat ei olnud, siis selgus, et ühe varasemalt parandatud hambaaugu täidise alla oli tekkinud juurepõletik ja hammas vajas ravi. «Krooniliselt arenev põletik tuvastatakse röntgenülesvõtte abil,» selgitab dr Kolomiets.
Pikalt ravita jäänud juurealune põletik võib tekitada ka teisi terviseprobleeme
«Minu vastuvõtule jõudis patsient, kes oli käinud kokku kolmel põskkoopa lõikusel enne, kui tuvastati, et põletik on tekkinud hoopis hambast,» kirjeldab dr Alissa Kolomiets üht hiljutist olukorda. Juurepõletiku ägenemist võivad lisaks põhjustada mõned iluprotseduurid ja eriti sellised toimingud, millega kaasneb naha kuumenemine, näiteks laserprotseduurid. «Puutusin kokku juhtumiga, kus patsiendil oli hammas olnud mõned kuud tundlik, kuid mitte nii valus, et oleks pidanud koheselt hambaarsti juurde pöörduma. Valu ägenes ootamatult peale pigmendilaikude laserravi ja aeg-ajalt tundlikust hambast sai alguse kaks nädalat kestev põskkoopapõletik.»
Antibiootikumid ja valuvaigistid juurepõletikuga hambale ei mõju
Pulp ehk hambasäsi moodustub sidekoest, mis sisaldab närvikiude ja veresooni. Nekrotiseerunud ehk surnud hamba puhul on hambasäsi hävinud ja juureravitud hamba puhul juba eemaldatud, mis tähendab seda, et juurekanalis pole enam verevarustust ja ravimid, nagu näiteks antibiootikumid ja valuvaigistid, sinna ei jõua.
«Mida pikemalt oma hammas suus on ja implanteerimist ehk hamba asendamist tehishambaga edasi lükatakse, seda parem. Selleks, et olla 100% kindel, et juurepõletikuga hammast ei ole võimalik päästa, saadetakse patsient esmalt juureravi arsti vastuvõtule,» selgitab dr Kolomiets.
Mikroskoop hambaravis aitab juureraviarstil visualiseerida hamba juurekanaleid ning näha oluliselt sügavamini hambasse, kuid seda võimaldab inimsilm või luubid. Mikroskoobi abil saab ka fotosid teha, mis aitavad olukorda paremini selgitada.
Arst paneb südamele, et juurepõletiku tekke ennetamiseks tasub tähelepanu pöörata igapäevasele suuhügieenile. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas ja niiditada enne õhtust hambapesu. Hambaarsti tuleb külastada vähemalt kord aastas.