/nginx/o/2012/03/12/1007506t1hd4a6.jpg)
2008. aasta lõpus käivitunud tervise infosüsteem leiab meedikute seas järjest rohkem kasutust. Kui süsteemi käivitamise järgsel, 2009. aastal liitusid sellega ja saatsid andmeid veel vähesed tervishoiuasutused, siis kahel viimasel aastal on kasutatavus järjest kasvanud.
«Juba 2005. aastal e-tervise lahendust välja mõtlema hakates oli selge, et selle tehnoloogiline pool ei olegi nii suur väljakutse kui eetiline külg ja praktikas juurutamine. Kuna sisemise töökorralduse muutmise vajadus lõppkasutajate asutustes kujunes eeldatust suuremaks, ei toimunud algselt ka nii aktiivset liitumist, kui loodeti,» selgitas E-tervise kommunikatsioonijuht Maarja Karjaherm.
Ta lisas, et praeguseks on aga olukord paranenud ja suur osa tervishoiuasutusi kasutab tervise infosüsteemi aktiivselt. Näiteks kõik haiglad edastavad andmeid regulaarselt ja igakuiselt.
Tervise Arengu Instituudi analüüs näitab, et statsionaarsete epikriiside ehk haiguslugude tervise infosüsteemi esitamise hõlmatus haiglate lõikes on juba praegu hea. Täiendamist vajab veel epikriisides sisalduv info. Lisaks andis instituudi analüüs tagasisidet riiklikult ühtlustamist vajavate mõistete suhtes.
Kokku on seisuga 14.02.2012 tervise infosüsteemiga liidestunud ning alustanud andmete edastamist 503 tervishoiuasutust. Nende seas on perearstiasutusi 422, haiglaid 33 ja eriarstiasutusi 48. 8. märtsi seisuga oli tervise infosüsteemis kokku 6 315 459 meditsiinidokumenti, millest ambulatoorseid epikriise 1 443 739, statsionaarseid epikriise 733 748, päevaravi epikriise 15 116, sünniepikriise 9 325, pildiviitasid 841 120, saatekirju 8 959, saatekirja vastuseid 1 067 647.
Tervishoiasutustel on andmete saatmiseks infosüsteemi seadusest tulenev kohustus ja patsient selleks arstile eraldi volitust andma ei pea ega saagi seda teha. Küll saab patsient oma andmed sulgeda, kui ta ei soovi, et meditsiinitöötaja neile ligipääsu omaks. Andmekaitse inspektsioon rõhutab, et läbi tervise infosüsteemi saavad patsiendid endisest lihtsamalt juurdepääsu enda terviseandmetele ning samas ka ülevaate nende andmete kasutamisest.
Andmekaitse inspektsiooni järelevalvedirektor Kaja Puusepa selgitust mööda teostab pidevat seiret andmete õiguspärase kasutamise üle E-tervise sihtasutus ise, kuid asutustevaheline hea koostöö aitab sellele kaasa.
Kui praegu toimib tervise infosüsteem peamiselt andmevahetuse eesmärgil, siis üheks arengusuunaks on andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine tasemeni, mis võimaldaks neid lisaks sisestamisele ja vaatamisele kasutada ka statistilistel ja teaduslikel eesmärkidel.
Tervise infosüsteemis olevaid andmeid erinevate analüüside tegemiseks on juba kasutanud terviseamet ja Tervise Arengu Instituut riiklikul tasemel statistikat tegemiseks. Tulevikus saavad tervise infosüsteemis olevaid andmeid kasutada ka sotsiaalministeerium, haiglad, teadlased ja teised huvigrupid.