Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Oluline teada! Millised on jämesoolevähi riskifaktorid?

Copy
Illustratsioon jämesooles tekkinud polüüpidest. Enamik neist on healoomulised, kuid võivad edasi arenedes tekitada jämesoolevähki. Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu.
Illustratsioon jämesooles tekkinud polüüpidest. Enamik neist on healoomulised, kuid võivad edasi arenedes tekitada jämesoolevähki. Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu. Foto: Shutterstock

Jämesoolevähk on nii Euroopas kui Eestis haigestumusnäitajatelt pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel kolmandal kohal peale eesnäärmevähki ja kopsuvähki ning naistel teisel kohal peale rinnavähki.

Võrreldes Eesti ja teiste Euroopa ning Põhja-Ameerika maade vähiregistrite andmeid on näha, et haigestumus Eestis jääb ainult veidi allapoole nende keskmiseid näitajaid. Haigestutakse enamasti vanuses üle 50 aasta. Umbes 10 protsenti juhtudest võib jämesoolevähki leida ka noorematel inimestel.

Jämesoolevähi riskitegurid on järgmised:

Pärilik taust on tuvastatav ligi 30 protsendil juhtudest. Umbes 25 protsendil juhtudest on jämesoolevähi haige lähisugulased põdenud jämesoole või muude organite vähki või on neil olnud sooles polüübid. Kuni viiel protsendil jämesoolevähi juhtudest on tegemist päriliku vähisündroomi perekonna liikmega. Pärilike vähisündroome ja neid põhjustavaid geenidefekte tuntakse mitmeid. Tuntumad on pärilik mittepolüpoosne kolorektaalne kartsinoom e. Lynchi sündroom ja perekondlik adenomatoosne polüpoos. Kui profülaktilisi meetmeid tarvitusele ei võeta, siis arenevad peaaegu kõikidel geenikandjatel polüüpide foonil vähkkasvajad ja seda küllaltki noores eas.

Polüübid sooles. Arvatakse, et enamik vähkidest kujunevad kindlat tüüpi polüüpidest, adenoomidest. Adenoomid on soole limaskestast arenevad algselt healoomulised kasvajad, milles toimuvate mutatsioonide läbi võib kasvaja muutuda pahaloomuliseks. Seetõttu on oluline kõik seda tüüpi polüübid leidmise korral eemaldada. Üksikutel juhtudel on soolepolüüpide teke geneetiliselt määratud, näiteks Lynchi sündroomi ja perekondliku adenomatoosse polüpoosi korral.

Dieet. Jämesoolevähi tekkega seostatakse söömisharjumusi, mille puhul toit sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid. Haiguse teket soodustavad ka rasvumistõbi ja sellega seotud metaboolne sündroom.

Vähene füüsiline koormus suurendab jämesoolevähi riski.

Suitsetamine suurendab haigestumise riski.

Haigused. Põletikulised soolehaigused, haavandiline koliit ja Crohni tõbi, tõstavad oluliselt riski haigestuda jämesoolevähki. Vähi tekke oht on suurem I tüübi diabeedi korral.

Vanus. Enamasti tekib jämesoolevähk inimestel vanuses üle 50 aasta, kuid kasvaja võib ilmneda ka nooremas, harva isegi noorukieas.

Tuleb märkida, et kui kellelgi on üks või mitu eelnimetatud riskifaktorit, ei pruugi see tähendada möödapääsmatult jämesoolevähi tekkimist. Sellistel isikutel on tõusnud üksnes võimalus haigestuda. Sellisel juhul on soovitav perspektiive arutada oma arstiga ning vajadusel võtta ette muutusi eluviisis, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku veebileht

Märksõnad

Tagasi üles