New Yorgis asuvas Icahni meditsiinikoolis läbi viidud uuringu kohaselt ilmnevad kokaiinisõltuvusega inimestel kahes ajupiirkonnas geenide avaldumisega seotud muutused, vahendab Medical Xpress. Naalduv tuum (nucleus accumbens–ladina k) on tasu, premeerimisega seotud piirkond ja sabatuum vahendab harjumuste teket.
AVASTUS ⟩ Kokaiin muudab geenide avaldumist
Need muutused, mis aitavad kaasa uimastisõltuvusest tulenevatele püsivatele käitumuslikele kõrvalekalletele, tekivad seetõttu, et kokaiini tarbimine kutsub esile rea keemilisi reaktsioone, mille tulemusel suureneb nendes kahes ajupiirkonnas sõnumi-RNA kogus, mille tootmise eest mõjustatud geenid vastutavad. Samas väheneb teiste geenide aktiivsus.
Toodetava sõnumi-RNA koguse muutus – protsess, mida nimetatakse ka geenide «ekspressiooniks» – põhjustab muutusi toodetavate valkude koguses, mis viivad seejärel läbi ajus keemilisi reaktsioone. Teadlaste hinnangul võivad muutused olla kokaiinitarbimise arengu ja säilumise võtmeks.
Mis täpsemalt toimub?
Uurimisrühm järjestas RNA nii nucleus accumbensis kui ka sabatuumas – proovid pärinesid kokaiinisõltuvusega inimeste surmajärgsest ajukoest ja sõltuvuseta inimeste kontrollrühmalt. Leiti, et neuronaalsed põletikulised protsessid on kokaiinisõltuvusega inimestel alla surutud ning nende juttkehas on võtnud võimust valgud, mis kontrollivad, kuidas närvirakud ajus omavahel suhtlevad.
Kokaiin suurendab neurotransmitteri dopamiini kogust sünapsides ehk kahe ajuraku ühenduskohtades, kus elektrilised signaalid muudetakse keemilisteks signaalideks. Selle käigus käivitas kokaiin sündmuste kaskaadi, mis aktiveeris ajus keemilise sõnumitooja, mida nimetatakse tsükliliseks AMP-ks, mis seejärel käivitas muutused geenide ekspressioonis ehk avaldumises.
«Lisaks uutele arusaamadele kokaiinitarbimisega kaasnevatest molekulaarsetest muutustest avastasime, et kokaiinitarbimise häirega inimestel on skisofreenia ja raske depressiivse häirega seotud geenid reguleerimata, mis näitab, et need häired võivad jagada mõningaid nende aluseks olevaid geeniregulatsiooni ja närviühenduste süsteeme,» ütles neuroteadlane Philipp Mews.
Uuring avaldati ajakirjas Science Advances.