Günekoloog: HPV võib puudutada igas vanuses inimesi, kes on seksuaalselt aktiivsed

Sugulisel teel enimlevinud viiruse HPV vastase vaktsineerimise ja emakakaelavähi sõeluuringuga saaks Eestis igal aastal hinnanguliselt ära hoida umbes 200 vähijuhtu. Foto: Shutterstock

HPVst (human papilloma virus ehk inimese papilloomiviirus) teatakse üsna vähe ning veel vähem sellest, et see viirus on väga levinud ning on emakakaelavähki haigestumise peamine põhjus. HPV viiruseid on üle 200 tüübi kuid raskemad neist, 16 ja 18, võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, ka näiteks emakakaelavähki.

HPV nakkus levib väga kergelt

HPVsse nakatumine on väga levinud ja võib mõjutada igas vanuses inimesi, kes on seksuaalselt aktiivsed. Viirus levib suguelundite, naha ja limaskestade kaudu nii meestel kui naistel ning nakkuse kandjad on inimesed, kellel on aktiivne HPV infektsioon. Nakatunud inimesed võivad nakatada teisi inimesi seksuaalvahekorra ajal või limaskestade kontakti kaudu.

Enamik HPV juhtumeid paraneb iseseisvalt, kuid raskemad tüübid võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. HPV ennetamiseks on oluline hoiduda mitmest seksuaalpartnerist ja kasutada vahekordade ajal kaitsevahendit, näiteks kondoomi. Samuti on soovitatav vaktsineerida noori enne seksuaalselt aktiivseks saamist.

HPV nakkus ei pruugi esialgu sümptomeid näidata, kui aga sümptomid endast märku annavad, siis on nendeks enamasti tüükad suguelunditel, valulikkus vahekorra ajal või põletikulised nahakahjustused. Ohtlikumad võivad põhjustada emakakaela, anuse, suu ja neelu piirkonna aga ka teiste suguelundite vähki.

Emakakaelavähki haigestub Eestis umbes 160 naist aastas

Eestis nakatub emakakaelavähi aastas umbes 160 naist ja sureb 65. Miks aga on emakakaelavähk nii levinud? Põhjusteks on levinud HPV, mis on ka emakakaelavähi peamine põhjustaja; emakakaelavähi sõeluuringutel osalemise aktiivsus on madal, mis tähendab, et paljud naised ei läbi regulaarselt emakakaela sõeluuringuid, mis aitavad tuvastada väga varases staadiumis vähieelseid muutusi ning neid ka ravida. Üheks põhjuseks on muidugi ka seksuaalaktiivsuse algus varases eas. Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringu kohaselt alustavad noored seksuaaleluga keskmiselt 15-aastaselt, mis suurendab HPV nakkuse saamise riski. Oluliseks teguriks on ka ebatervislikud harjumused, näiteks suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine ja halb toitumine.

PERH-i günekoloog ja vanemarst Aleksanda Šavrova. Foto: Erakogu

Kõige tõhusam kaitse HPV vastu on vaktsineerimine enne seksuaalselt aktiivseks saamist. HPV levib seksuaalvahekorra kaudu, seega vähendab ka seksuaalpartnerite arvu piiramine nakkuse riski. Kondoomide kasutamine võib aidata vähendada HPV nakkuse riski, kuid see ei garanteeri täielikku kaitset. Oluline on käia regulaarselt emakakaelavähi sõeluuringul, mis aitab tuvastada vähieelseid muutusi ja vähendada emakakaelavähi tekke riski. Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Tänavu oodatakse sõeluuringule naisi sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983 ning 1988 ning 1993.

Tütarlaste vaktsineerimine on oluline

HPV vaktsiini soovitatakse teha enne seksuaalselt aktiivseks saamist, sest HPV nakkuse leviku risk suurenebki just esimestel seksuaalvahekordadel. Sellel vanusegrupil on ka kõige parem immuunsüsteem ja suurem tõenäosus, et nad saavad täieliku kaitse HPV vastu. Seepärast on ka riiklikus immuniseerimise kavas 12-14- aastaste tütarlaste HPV vastu vaktsineerimine. Vaktsineerimine toimub lapsevanema nõusolekul koolis ja on perele tasuta. Vaktsiin koosneb kahest süstist ning dooside vahe on 6-13 kuud. HPV vaktsiin on soovitav teha enne intiimelu algust, kuid vaktsineerida võib ka hiljem. Vanuse ja seksuaalpartnerite lisandudes ka HPV nakkuse saamise oht suureneb. Seetõttu on soovitatav HPV vaktsineerimine teha nii noores eas kui võimalik.

HPV vaktsiin on efektiivne enamike HPV tüüpide suhtes, kuid ei paku täielikku kaitset kõikide tüüpide vastu. Seetõttu on oluline ka pärast vaktsineerimist regulaarselt käia emakakaelavähi sõeluuringul ja jälgida oma tervist, et varakult avastada võimalikke terviserikkeid, mis võivad olla seotud HPV-ga. Lisaks, HPV vastu vaktsineerimine ei anna kaitset juba kehas oleva viiruse vastu. Seetõttu ongi oluline, et ka vaktsineeritud jätkaksid regulaarselt arstil ja sõeluuringutel käimist, et tuvastada muutused emakakaelal võimalikult varakult ning saaksid õigeaegselt ravi. Varases staadiumis avastatud vähk on edukalt ravitav!

Mida toob kaasa HPVga nakatumine?

Kui inimesel on HPV infektsioon, ei tähenda see automaatselt, et tal tekib tõsine terviserike. Enamik HPV infektsioone paraneb iseenesest ilma ravita. Vaid ohtlikumad HPV tüübid võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Kui arst on avastanud sõeluuringu käigus patsiendil HPV, siis kõige tõenäolisemalt soovitab arst järgida patsiendil oma tervist, teeb patsiendile regulaarseid kontrolle ja sõeluuringuid, et jälgida HPV infektsiooni kulgu. Võib juhtuda ka, et HPV infektsioon möödub iseenesest. Kui inimesel on aga kõrge riskiga ehk raske HPV tüüp, võib arst soovitada emakakaelavähi ennetamiseks kirurgilist sekkumist.

Mõned HPV tüübid võivad põhjustada ka hingamisteede papillomatoosi, mida nimetatakse ka respiratoorseks papillomatoosiks. See on harvaesinev haigus, mis põhjustab hingamisteede limaskestade kasvajaid. Hingamisteede papillomatoos tekib tavaliselt lastel ja noortel, kellel on HPV nakkus. Haigus võib tekkida ka täiskasvanutel, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem. Hingamisteede papillomatoosi ravi sõltub kasvajate asukohast ja suurusest ning võib hõlmata operatsiooni või laserravi.