/nginx/o/2023/02/14/15137721t1hed3c.jpg)
Iga päev tarvitab mõnda tubaka- või nikotiinitoodet 23 protsenti elanikkonnast (16–64-aastased) ja 7 protsenti õpilastest (11–18-aastased). Tubaka- ja nikotiinitoodete valikul lähtub maitsest 57 protsenti elanikkonnast ja 67 protsenti õpilastest, sealjuures eelistavad elanikud mentoolimaitselisi ning õpilased magusa maitsega tooteid. Hind mõjutab valikut 61 protsendi elanike puhul ning ligi poolte õpilastest tarvitajate puhul.
«Ilmnes, et tubaka- ja nikotiinitooted on noortele väga lihtsasti kättesaadavad, mistõttu võiks esiteks rohkem kontrollida kõigi seniste regulatsioonide järgimist, teiseks väärib kaalumist ka tulemus, et regulaarsed tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajad, sh eriti noored, pidasid tõenäoliseks, et nende tarvitamist vähendaks hinnatõusu kõrval müügikohtade arvu piiramine,» ütles uuringu üks autoritest, Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kats Kivistik. «Kolmandaks väärib esile tõstmist, et noored, kellest enamik eelistab magusa maitsega tooteid, usuvad, et nende tarvitamist vähendaks maitsestatud toodete puudumine.»
Kuigi ligi pooled elanikest ja õpilastest arvavad, et e-sigaretid on tervisele ohutumad kui tavasigaretid, peab ka e-sigarette vähem või rohkem kahjulikuks 90 protsenti õpilastest (86 protsenti elanikkonnast). Toodete tarvitamisest on mõelnud loobuda 87 protsenti elanikkonnast ja 80 protsenti õpilastest. E-sigarette tarvitavad noored usuvad, et edukamaks tarvitamise vähendamise viisiks oleks maitsestatud toodete kättesaadavuse ja müügikohtade arvu piiramine. Juhutarvitajate hinnangul toimiks ka näiteks enama info andmine toodete kahjulikust mõjust organismile, filmide ja videote näitamine ning ennetuskampaaniad.
89 protsendi noorte jaoks on toodete kättesaamine kerge. Ligi kolmandik 14–15-aastastest hangib tooteid kioskist, tanklast või tavalisest poest, ehkki seaduse järgi on müük alaealistele keelatud.
Eelmise aasta lõpus tegi Tervise Arengu Instituut koostöös Norstat Eesti ASiga esimest korda tubaka- ja nikotiinitoodete testostlemise pilootuuringu Tallinnas. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade, kui sageli müüakse noortele tubaka- ja nikotiinitooteid ilma vanust tõendavat dokumenti küsimata. Uuringust selgus, et veidi enam kui pooltel juhtudel testostudest oldi valmis noortele tooteid müüma ilma ostja vanust kontrollimata. Uuring näitas ka, et spetsiaalsetes e-sigareti poodides kontrollitakse dokumenti oluliselt vähem kui suurtes kauplustes ja tanklates. Võrreldes tavasigarettidega, oli noortel mõnevõrra lihtsam kätte saada ühekordseid e-sigarette ja nikotiinipatju.
«Leiame, et alaealiste tubaka- ja nikotiinitoodete kättesaadavus jaekaubanduses on lubamatult suur. See tuleb kindlasti võtta fookusesse eriti just väiksemates kauplustes ja spetsiaalsetes e-sigareti poodides. Nikotiini- ja alkoholitooteid müüvatele asutustele tuleks seada kohustus müüjate põhjalikuks koolitamiseks toodete tervisemõjudest ja seadusandlusest. Samuti peaks koolitus sisaldama konfliktilahendamise oskuste arendamist, et toetada teenindajaid tubakaseaduse täitmisel,» selgitas TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel.
Tööstus reklaamib veipimist võimalusena kahjulikumast pahest loobuda, liikuda vähemohtlikule alternatiivile. Praktika näitab kahjuks, et sigarettide asendamise kõrval toob veipimine nikotiini juurde siiski ka uut tarbijaskonda ja seejuures massiliselt noori. Uuring kinnitab, et e-sigaret on noorte jaoks üha sagedamini esimene proovitav nikotiinitoode.
«Uuringust selgus mitu ebameeldivat fakti: esiteks see, et spetsiaalsed nikotiinipoed ei kontrolli pooltel juhtudel noore ostja vanust. Teiseks on jätkuvalt mustal turul müügil maitsega e-sigaretid, mis on peamine peibutaja noorte hulgas ja sõltuvusriski tekitav,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
«Täna on tuhandeid noori, kes on hädas nikotiinisõltuvusega. Soovitan haigekassa pakutavat nõustamisteenust, mille leiab tubakainfo.ee leheküljelt. Peamine rõhk tuleb panna järelevalvele, aga ka lapsevanemate, õpetajate ja noorte informeerimisele.»
Uuringu eesmärk oli mõista paremini just noorte seas menukamaks muutuvate alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamist: milliseid tooteid, kui palju ja miks tarvitatakse, kust neid saadakse ja millised on tarvitamisega seotud hoiakud ja uskumused. Lisaks analüüsiti, millisel põhjusel ollakse valmis tarvitamisest loobuma ja millised tegevused võiksid tubaka- ja nikotiinitarvitamist ennetada ja vähendada.
Uuringu tegi sotsiaalministeeriumi tellimusel Balti Uuringute Instituut. Uuringu käigus küsitleti 16–64-aastasi elanikke ja 11–18 aastasi õpilasi. Lisaks tehti intervjuusid nii spetsialistide kui tarvitajatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)