Mida teha joomasööstude korral

Vesi on eluks hädavajalik jook - alkohol mitte. Kui teisega piiri pidada ei suuda, siis joo parem esimest. Foto: Arnie Watkins, Pexels

Kui sa saad aru, et joomatuurid su elu rikuvad, aga tahtejõust jääb väheks, et alkoholi meelitusele vastu panna, siis on kindlasti aeg arsti poole pöörduda. Värske uuring kinnitab, et teatud ravimitest ja psühhoteraapiast võib ka joomasööstude pidurdamisel abi olla.

Alkohol on karm sõltuvusaine ning paljud ei suuda selle tarbimisega piiri pidada. Lähed näiteks nädalavahetusel või õhtul sõpradega välja, et mõned õlled teha ja veidi lõbutseda, aga asi päädib enamasti korraliku joomingu, purjuspäi autorooli istumise katsete ning vahel ka politsei ja kiirabiga? Sellel võivad olla lisaks pohmelusele väga kurvad tagajärjed - rasketest vigastustest, krooniliste haiguste, psühhoosi ja raske alkoholisõltuvuse väljakujunemiseni ja ka surmajuhtumiteni, mida on kurvastavalt palju. Äsja ilmunud uuring kinnitab, et mõnedest ravimitest võib piiripanemiseks kasu olla.

Enam kui saja mehega tehtud katses taheti teada, kas selline ravim nagu naltreksoon suudab mitte veel väga raskesse sõltuvusse jäänute joomasööste pidurdada. Tegemist on ravimiga, mida muidu kasutatakse alkoholismi ravis nii, et seda peab võtma igapäevaselt ning ravi juurde käib ka psühhoteraapia. Ravim pidurdab endorfiinide ehk siis eufooriani ja mõnutundeni viivate ainete reaktsioone ajus. Paljud arvavad, et naltreksooni ja sama toimega nalmefeeni võtmisel alkoholist joovet ei teki. Tegelikult tekitab alkohol ka ravimite võtmisel joobe, aga see pole nii meeldiv kui ilma ravimiteta ja seetõttu ei tunne inimene nii suurt tungi edasi juua.