Koroona põdemisele järgnevate sümptomite põhjus võib olla lihtne

Pika Covidiga inimeste treeningutaluvus võib langeda oluliselt. Foto: Shutterstock

Pikka Covidit võivad uuringute kohaselt põhjustada kuudeks kehasse jäänud koroonaviiruse reservuaarid. 

«Pikk Covid mõjutab hinnanguliselt ühte igast viiest Covidit põdenud inimesest,» ütleb dr Brent Palmer, Colorado ülikooli meditsiinikooli kliinilise immunoloogia dotsent Medical Xpressis. «Seda kirjeldatakse püsivate sümptomitena, mis kestavad kauem kui neli nädalat pärast esmast nakatumist. Nende sümptomite hulka võivad kuuluda valu rinnus, köha, õhupuudus, «ajuudu» ja väsimus.»

Viirus, mis püsib

Palmeril tekkis teooria selle kohta, miks Covid-19 võib kaasa tuua pikaajalised tagajärjed: kehas püsivad viirusreservuaarid, mis hoiavad üliaktiivsena immuunsüsteemi, mis püüab neid põrmustada.

Palmer on eelnevalt uurinud HIVi ja hakkas varakult huvi tundma pika Covidi võimalike põhjuste vastu. Ta algatas 2020. aastal uuringu, milles vaadeldi 40 inimest, kes olid nakatunud Covid-19-ga. Pooled said viirusest täielikult lahti ja 20-l arendas välja pikk Covid.

Palmer ja kolleegid kogusid mõlemalt patsiendirühmalt vere- ja väljaheiteproove, otsides Covid-19-spetsiifilisi T-rakke, mis jäid kehas aktiivseks ka pärast haigust, kui esialgne Covid-nakkus oli kadunud.

«Võtsime need vererakud ja inkubeerisime neid viiruse väikeste osade ja tükkidega. Seejärel uurisime kahte tüüpi T-rakke – CD4 ja CD8 –, mis reageerivad tsütokiinide tootmisega,» räägib Palmer. «Rakud, mis reageerisid viirusosadele, olid SARS-CoV-2 spetsiifilised.»

Pika Covidiga inimestel leiti rakkude hävitamist käivitavate tsütotoksiliste CD8 T-rakkude suur hulk.

Mõnel inimesel oli kuus kuud pärast esialgset nakatumist peaaegu 50 protsenti nende T-rakkudest suunatud Covid-19 vastu.

«See on hämmastavalt kõrge sagedus, palju kõrgem, kui me tavaliselt näeme HIV-i puhul, kus toimub kogu aeg viiruse paljunemine,» ütleb Palmer. Ta sõnul oli koroona puhul haiguse vastu suunatud T-rakkude hulk enamikul juhtudel suurem kui HIV-i korral.

Võrreldes vereanalüüside andmeid inimeste kopsutestide andmetega, leidis Palmer pöördvõrdelise seose kopsufunktsiooni ja Covid-19-spetsiifiliste T-rakkude esinemissageduse vahel veres.

«Mida suurem on Covid-spetsiifiliste T-rakkude esinemissagedus inimese veres, seda halvemad on kopsufunktsiooni testi tulemused,» ütleb ta. «See näitab tõesti tugevat seost nende T-rakkude vahel, mis potentsiaalselt põhjustasid haigusi, ja haiguse tegeliku näidu vahel, mis on kopsufunktsiooni vähenemine. See on oluline avastus.»

Uues uuringus, mis avaldati teadusajakirjas Gut, uuriti pika Covidiga patsientidelt võetud väljaheiteproovide andmeid. Need näitasid, et soolestiku bakterite koostis on pika Covidiga inimestel seotud kõrgenenud põletikumarkeritega veres, mis viitab sellele, et soolestiku mikrobioomi ja pika Covidi süsteemse põletiku vahel on seos.

Palmeri sõnul näitavad mõlemad uuringud, et viirusevastane ravim, nagu Paxlovid, võib olla pika Covidi tõhus ravi.