Oled tundnud valu kätes, jalgades või isegi seljas, mille põhjust sa ei tea? Tegemist võib olla mõne närvi kompressiooni ehk pitsumisega. Pitsumisega kaasnevad tuimus, põletav valu, lihasnõrkus, suremistunne. Räägime lähemalt, mis on närvi pitsumine ning millised on ravivõimalused.
Närvid on nagu telefonikaablid, mis loovad ühenduse aju ja teiste kehapiirkondade vahel. Närvi välimine kest kaitseb sisemisi närvikimpe, mille ülesanne on vahendada informatsiooni. Info liigub kudedest ajju ja aju jagab omakorda käsklusi lihastele. Kui närvile mõjub pidevalt surve, mille tugevus ületab välimise närvikesta kaitsebarjääri, on närvi normaalne töö häiritud. Siis halveneb või koguni täiesti lakkab infovahetus aju ja muude kudede vahel. Kui surve on püsiv ja pikaajaline, võivad sisemised närvikiud hävineda ja ei taastu täielikult ka surve kadumisel, edastab Confido blogi.
Sellist survet nimetataksegi närvi kompressiooniks ehk pitsumiseks. See tekib kindlates kehapiirkondades, kus ümbritsevad koed närvi mehaaniliselt pitsitavad või survestavad. Kõige tuntumad on randme piirkonnas karpaalkanali sündroom ja küünarliigese alal kubitaalkanali sündroom. Lisaks on peavalude käes kannatavad inimesed ilmselt kuulnud ka kolmiknärvi neuralgiast.
Närvide kompressiooni põhjustavad:
Kompressiooni sümptomid
Enamasti tekivad kahjustatud närviga kehapiirkonnas naha tundlikkuse häired. Suureneb külmatundlikkus ning inimene võib tunda ka surinat ja põletustunnet. Eelkõige öisel ajal võib kahjustatud närviga kehapiirkond valutada.
Osa patsiente märkab ka naha kuivust, küünte paksenemist ja rabedamaks muutumist. Teatud juhtudel võib esineda lihaste nõrkust, kõhetumist ning suureneda võib krampide arv.
Närvide kompressiooni diagnoosimine toimub peamiselt kaebuste, arstliku läbivaatuse ja uuringute põhjal. Näiteks närvi elektrijuhtivuse uuring hindab närvikahjustuse ulatust, radioloogilised uuringud võivad aga olla vajalikud pitsumise põhjuste väljaselgitamiseks.
Ravi sõltub probleemi põhjusest
Kõigepealt rakendatakse alati konservatiivset ravi: koormuse (füüsilise tegevuse) muutmine/vähendamine, käe/jala tööasendite muutmine, kaalu langetamine. Teatud juhtudel on näidustatud ortoosi kasutamine koormuse vähendamiseks. Abi võib olla reuma või kilpnäärme alatalitluse ravimisest või põletikuvastaste valuvaigistite manustamisest, samuti taastusravi harjutustest. Pikaajalist leevendust võivad pakkuda perioodilised hormoonsüstid. Kui konservatiivne ravi ei anna 2–3 kuu jooksul tulemusi, on näidustatud operatiivne ehk kirurgiline ravi.
Operatsiooni käigus vabastatakse närv teda survestavatest kudedest, võimaldades närvil oma funktsioon taastada. 80–85 protsendil patsientidest kaob selle tulemusena valu, taastub jäseme tundlikkus ning pikas perspektiivis ka lihasjõudlus.
Lihasjõu ja tundlikkuse taastumise periood sõltub närvikahjustuse ulatusest ning võib võtta aega kuni aasta. Ulatuslike närvikahjustuste korral ei pruugi täielikku tervenemist ja funktsioonide taastumist toimuda.
Kuidas abi saab?
Alustada tuleb perearstist, kes kuulab kaebused ära ning suunab vajadusel neurokirurgi vastuvõtule. Neurokirurgi vastuvõtule tuleb pöörduda, kui uuringute tulemused viitavad närvisüsteemi kahjustusele ning vajalik on kirurgiline ravi või neurokirurgi hinnang.
