Keelatud ained murravad eluga kimpus olevaid Eesti inimesi

Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Eesti narkoturul kättesaadavatest ainetest kujutavad kõige suuremat ohtu sünteetilised opioidid, millega olid eelmisel aastal seotud ka paljud üledoosist põhjustatud surmad. Eesti inimesed tarvitavad aga kõige rohkem kanepit – olles alla neelanud uskumuse, et sellega saab stressi leevendada–, oskamata arvestada, et tegelikult võivad vaimse tervise probleemid hoopis ägeneda. 

2021. aasta Euroopa narkootikumide tarvitamise veebiuuringu andmetel põhjendasid Eesti elanikest kanepitarvitajad oma tarvitamist ennekõike sooviga seeläbi vähendada stressi, leevendada depressiooni ja ärevust, parandada sotsiaalset suhtlust, aga ka uudishimuga. «Seejuures ei osata arvestada, et vaimse tervise probleemid võivad uimastite tarvitamise tulemusel hoopis ägeneda,» ütleb TAI narkomaania ja nakkushaiguste osakonna teadur Katri Abel-Ollo.

«Hetkel Eesti narkoturul kättesaadavatest ainetest kujutavad vaieldamatult kõige suuremat ohtu nitaseenide ainerühma kuuluvad sünteetilised opioidid —isotonitaseen, protonitaseen, metonitaseen. Neid ülikangeid aineid on ääretult lihtne üledoseerida. 2022. aastal on paljud narkootikumide üledooside surmad seotud just nende ainetega,» märgib Abel-Ollo.

«Kuid see ei tähenda, et Eesti ühiskonnas laialt levinud teised narkootikumid oleksid vähem ohtlikud,» lisab ta. 2022. aasta paistab ta sõnul näiteks silma ka suurenenud kokaiinisurmade poolest. Teadaolevatest 79-st üledoosisurmast 2022. aastal oli 12 seotud kokaiiniga. «Üldine teadmine peab olema, et igasugune narkootikum on ohtlik. Tegemist on illegaalse ainega, mille koostist, puhtust ega kangusastet tarvitaja ei tea,» sõnab Abel-Ollo.

Eestis enim kasutatavad narkootikumid

Kõige värskemad andmed narkootikumide tarvitamise kohta pärinevad 2020. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise uuringust. Kokku oli elu jooksul 16−64-aastastest elanikest tarvitanud narkootikume või psühhotroopseid retseptiravimeid ilma arsti korralduseta 13%, viimase 12 kuu jooksul 7% ja 6% viimase 30 päeva jooksul. Meeste seas oli narkootikumide tarvitamine levinum kui naiste seas (17% vs 11%) ja nooremates vanusegruppides tunduvalt kõrgem kui vanemates.

Ainetest oli vastanutest viimase 30 päeva jooksul 4,5% tarvitanud kanepit, millele järgnesid ilma arsti korralduseta rahustid/uinutid (1%), ecstasy (0,9%), amfetamiinid (0,6%), kokaiin (0,5%), LSD (0,4%) ja GHB (0,1%).

Tarvitamine seotud ka peo- ja ööeluga

2019-2022. aastatel viidi erinevates Eesti linnades läbi reoveeuuringud narkootikumide metaboolsete jääkide suhtes. «Tulemustest näeme, et kõige levinumad narkootikumid on kanep, amfetamiin ja kokaiin, millele vastavalt linnale ja uuringuaastale järgnevad metamfetamiin ja MDMA. Ühtlaselt on läbi uuringuaastate saanud jälgida ka trendi, kus amfetamiini, metaamfetamiini, kokaiini ja MDMA kontsentratsioon reovees on tunduvalt suurem nädalavahetustel, mida võib seostada ainete tarvitamisel peo- ja ööeluga,» nendib Abel-Ollo.

Uimastite tarvitamisel võivad ta sõnul olla väga erinevad põhjused. «Kui vaadata erinevaid teooriaid, siis uimastite tarvitamine on seotud mitmete nii keskkondlike, majanduslike kui individuaalsete omadustega,» ütleb Abel-Ollo. Uimastite tarvitamist mõjutab eksperdi sõnutsi näiteks sissetulek, sotsiaalne keskkond (nt ühiskondlikud normid, sotsiaalse sidususe puudumine, tõrjutus), füüsiline keskkond (nt mahajäetud piirkond, ligipääs uimastitele jne), perekonna mõju (nt järelevalve puudumine, hooletusse jätmine, negatiivne rollimudel, stressi tekitav elukorraldus), haridusvaldkonnast koolikohustustest eemale hoidmine ja vaba aja tegevuste puudumine, eakaaslaste surve.

«Tugev seos on leitud ka uimastite tarvitamise ja vaimse tervise häiretega, millest tulenevad puudujäägid kriitikameeles, emotsioonide juhtimises, stressile reageerimises ning kehvad otsuse langematmise ning probleemilahendamise oskused,» ütleb Abel-Ollo.

2021. aastal läbiviidud uuringu «Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine» tulemuste kohaselt hindasid narkootikume proovinud või tarvitanud noored võrreldes mittetarvitajatega enda suhteid vanematega ning vanemate omavahelisi suhteid madalamalt. Samuti hinnati madalamalt oma tervislikku seisundit. Vaimse tervise probleemid seostusid ka perekondades alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega.

Vajalik keskenduda enesekohaste ja vanemlike oskuste arendamisele 

«Uimastite teema käsitlemisel on oluline tasakaal. Ühelt poolt soovime uimastite negatiivsete mõjude eest kaitsta neid, kes veel ei tarvita. Teiselt poolt peame tagama uimastite tõttu probleemidesse sattunud inimestele abi. See eeldab, et me mõistema probleemi ning muuhulgas ka seda, et hirmutamine ei hoia ära tarvitamist ja karistamine ei ravi sõltuvust,» tähendab Abel-Ollo.

Ta nendib, et uimastitest ei tohi rääkida viisil, mis aitab kaasa tarvitamise normaliseerimisele. «Üheks meie peamiseks tegevussuunaks peab jääma ennetus. Seejuures peame veenduma, et meie tegevused toovad tulemusi. Uimastite tarvitamise ennetamisel on jõutud tõdemuseni, et hirmutamine – negatiivsete tagajärgede ülevõimendamine, hirmutavate kuvandite kasutamine–, ühekordsed loengud, politsei narkokoertega koolide külastamine, kohtumised endiste tarvitajatega ning ainetest ülevaatliku teabe jagamine ei ole tõhus viis noorukite käitumist kujundada.» Mitmetel nendest tegevustest võib olla Abel-Ollo sõnul soovitust sootuks vastupidine mõju.

«Nende asemel tuleb keskenduda laste ja noorte sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste ning lapsevanemate vanemlike oskuste arendamisele. Enesetõhus ja ennast kehtestada, sealhulgas «ei» öelda oskav noor tuleb suurema tõenäosusega toime uimastitega seotud olukordadega ning teeb teadlikumaid otsuseid,» tähendab ekspert.

Rohkem peab tähelepanu pöörama probleemide varasele avastamisele, eeskätt noorte seas, ja nende süvenemise ära hoidmisele. «Neile, kes on juba sõltuvuses, peame pakkuma mitmekülgset abi,» rõhutab Abel-Ollo.

«Täiealistele tarvitamise kogemusega inimestele peame lisaks ravile ja nõustamisele pakkuma ka kahjude vähendamise teenuseid. Aidates inimestel käituda ettevaatlikumalt ja vähendada uimastite tarvitamisega seotud riskide realiseerumist, hoiame ära palju ning anname inimestele võimaluse järk-järgult käitumist muuta, kuni ühel päeval on nad valmis uimastitest täielikult loobuma,» sõnab teadur.