Kuidas märgata suuõõnevähi varaseid sümptomeid?

Kui üle mitme nädala on raskusi keele või lõua liigutamisel, tuleb murega kindlasti pöörduda arsti poole. Foto: Shutterstock

Suuõõnevähk on põhjustatud kontrollimatust rakkude kasvust ja paljunemisest mõnes suupiirkonnas. See võib esineda põskedes, keelel või igemetel. Haiguse avastamine algstaadiumis aitab ära hoida vähi arengut ja siirdeid teistesse organitesse, vahendab portaal Medical News Today.

Kui suuõõnevähiga jõutakse spetsialisti juurde varakult, see tähendab, kasvaja pole jõudnud veel haarata kõrvalasuvaid struktuure ning organeid ega anda kaugsiirdeid, on prognoos ravi puhul hea. Samas enamikul juhtudel avastatakse see kasvaja liiga hilja ning ainult 30–40 protsenti neist elab rohkem kui viis aastat. Eelkõige tuleneb see inimeste vähesest teadlikkusest, kirjutab portaal Inimene.

Kontrolli tasub minna, kui esinevad järgnevad sümptomid:

• järsk kaalulangus;
• valge või punane laik suus;
• raskusi keele ja lõua liigutamisel;
• valus haavand, mis ei parane ega veritse;
• probleemid toidu närimise ja neelamisega;
• valulikkus, tundlikus või mügarikud suus, kurgus või huultel.

Need haigusnähud võivad viidata ka allergiale või infektsioonile. Kui sümptomid on kestnud üle kahe nädala, tasub kindlasti pöörduda arsti poole.

Suuvähi peamised riskitegurid

• Suitsetamine ja alkoholi joomine. Kõik tubakatooted sisaldavad kantserogeenseid aineid, mis tõstavad vähki haigestumise riski. Ka alkoholi tarbimisel on sama efekt.
• Vanus. Vanematel inimestel on suurem oht haigestuda suuvähki. Keskmine suuõõne vähki haigestunute vanus on 62 aastat.
• Inimese papilloomiviirus (HPV). Selle seksuaalsel teel leviva viiruse ja erinevate vähkide tekke vahel on leitud palju seoseid.
• Päiksega liialdamine. Päikesekiired võivad kahjustada huuli ning sellest võib alata huultel nahavähi areng.
• Sugu. Teadmata põhjustel haigestuvad mehed suuvähki ligi kaks korda rohkem kui naised.

Ennetamine

• Hea suuhügieen.
• Mittesuitsetamine.
• Tervislik toitumine.
• Füüsiliselt aktiivne eluviis.
• Mõõdukas alkoholi tarbimine.
• Päikesekreemide kasutamine.
• Hambaarsti külastamine vähemalt kord aastas.