JÄRELVAADATAV ⟩ Mida teha tervisekassa tulevase puudujäägiga?

Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Täna algusega kell 10.30–12.15 toimub Arenguseire Keskuse ja Sotsiaalministeeriumi koostöös veebiseminari «Mida teha tervisekassa tulevase puudujäägiga?». Postimehe terviseportaal teeb seminarist otseülekande. 

Eesti tervisekassa eelarve puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastaks 2035 ning defitsiiti jõuab eelarve juba ülejärgmisel aastal tähtajalise lisarahastuse kadumisel, juhtis Arenguseire Keskus tähelepanu oma raportis «Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035». 

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits sõnas, et seni on tervishoiu eelarve defitsiidile pakkunud ajutist leevendust lisarahastused, kuid süsteemset lahendust eelarvepuudujäägile seni leitud ei ole.

«Tervishoiu rahapuudusest on räägitud vähemalt 20 aastat, aga endiselt ei ole kokkulepet tervisekassa võimalike uute rahastuslahenduste osas. Sisuliselt tegutseme täna kasvava defitsiidiga olukorras ning samal ajal on meil selge vajadus parandada raviteenuste kättesaadavust, lühendada ravijärjekordi ning vähendada inimeste omaosalust,» kommenteeris Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Oma raportis jõudis Arenguseire Keskus järeldusele, et Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema.

Tervishoiu alarahastus tõuseb järjest aktuaalsemalt esile, kuna tervisekassa kulud kasvavad tuludest kiiremini. «Eesti rahvastik vananeb ja Eesti inimesed elavad varasemast kauem, kuid terviseprobleemidega. Samas uute töövormide levimisel väheneb sotsiaalmaksu laekumine,» selgitas Piirits.

Seni on Eesti tervisekassa eelarvet hoitud tasakaalus tähtajaliste lisarahastuste abil. Eesti tervisekassa suur rahastusmuudatus toimus 2017. aastal, kui hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest. Teine suurem muudatus leidis aset 2020. aastal, kui otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks, mis aitas hoida eelarvet tasakaalus, kuid lisarahastus kaob 2025. aastal.

Esinevad:

• Pille Banhard ja Riho Peek, Tervisekassa: «Miks midagi muutmata kasvavad tervisekassa kulud kiiremini kui tulud»
• Andres Võrk, Tartu Ülikool: «Tervishoiu rahastusprobleemi lahendamise võimalused»
• Toomas Palu, Maailmapank: «Eesti tervishoiu võrdlus teiste riikidega ja efektiivsuse suurendamise võimalused»

Teemat kommenteerivad tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) ning perearst ja ettevõtja Diana Ingerainen (Eesti 200).

Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Arenguseire Keskuse raportiga «Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035» saab tutvuda siin.