Naistearst dr Erlang: emakakaelavähil puuduvad varajases staadiumis sümptomid

ITK Naistekliiniku naistearst dr Külli Erlang Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Emakakaelavähil puuduvad varajases staadiumis sümptomid, mis muudab naised selle haiguse suhtes haavatavaks. Kui tekivad juba esimesed sümptomid, on kasvaja sageli üsna kaugele arenenud.

«Sümptomitega nagu veritsus ja valu kliinikusse pöörduvate naiste, kellel seejärel emakakaelavähk tuvastatakse – nende ravi on sageli väga pikk ja keeruline. Hilises staadiumis pöördumise tõttu sellest haigusest päris terveks siis ei saadagi,» kirjeldab arstikabinetis emakaelavähi diagnoosi saanud naiste olukorda ITK Naistekliiniku naistearst dr Külli Erlang.

«Seevastu varajases staadiumis avastatud emakakaelavähk ja vähieelsed seisundid on edukalt ravitavad ning siis tulevad naised sellest halvast haigusest palju kiiremini ja kergemini välja,» jätkab dr Erlang.

«Haigekassal on olemas tasuta emakakaelavähi sõeluuringute programm, mille kaudu saavad vastuse selle haiguse osas nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustuseta inimesed. Sellest programmist tasub kindlasti osa võtta, see on kõigile tasuta,» soovitab naistearst.

Emakakaelavähki haigestumine ja suremus on Eestis üks kõrgemaid Euroopas

Tervisekassa statistika järgi saab igal aastal keskmiselt 150 naist esmase emakakaelavähi diagnoosi ning haiguse tagajärjel sureb umbes 60 naist. Need on kõrgeimad näitajad Euroopas.

«Seda enam on igal Eesti naisel ja emal oluline oma tervise eest hoolt kanda ja end selle keerulise haiguse suhtes testida. Küsige oma lähedastelt, sõpradelt, töökaslastelt, kas nad on skriiningul osalenud ja julgustage neid, kui nad pole seda veel teinud!» julgustab dr Erlang.

Ida-Tallinna Keskhaiglasse saab emakakaelavähi uuringule registreeruda Naistekliinikus (Ravi tn 18) ja Tõnismäe naistenõuandla (Hariduse tn 6) vastuvõtule. Broneerige endale aeg registratuuri telefonil 666 1900 või läbi digiregistratuuri ipatsient.ee.

2023. aastal on tasuta emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Testimine emakakaelavähi vastu on kiire ja valutu

Naistearst selgitab, et emakakaelavähi sõeluuringu protseduur on kiire ja valutu. «Skriiningu käigus võetakse emakakaelalt väikse harjakesega analüüs, et määrata HPV olemasolu. Naised, kellel leitakse HPV, jäävad jälgimisele ning kui jälgimise jooksul leitakse esmased muutused emakakaelal, on neid võimalik hästi ravida,» ütleb dr Erlang.

Eestis on tasuta emakakaelavähi sõeluuringuid tehtud 2006. aastal, et aidata naistel emakakaelavähki varakult avastada. Uuringule kutsutakse naisi igal aastal alates 30. eluaastast iga viie aasta järel. Personaalset kutset ei pea aga ootama jääma, vaid registreeruda saab ka ise nii telefoni teel naistekliiniku registratuuri helistades kui ka naistearsti vastuvõtul.

Ka alla 30-aastaste naiste emakakaela jälgitakse: noortel naistel võetakse 25- ja 28-aastaselt emakakaelalt rakutest (günekotsütoloogiline test, PAP test või LBC test).

Vähki põhjustava HPV-viiruse vastu on võimalik end ka vaktsineerida

Lisaks on võimalik emakakaelavähki ennetada vaktsineerides.

«Emakakaelavähki põhjustav HPV-viiruse vastane vaktsiin on kasutusel üle 10 aasta ja on väga tõhus, ennetades üle 85% emakaelamuutustest. HPV vaktsiin on ohutu ja tal on väga vähe kõrvaltoimeid. Tasuta vaktsineeritakse koolis 13–14-aastaseid tüdrukuid, sest kõige tõhusam on vaktsineerida enne suguelu alustamist. Aga ka hiljem on võimalik ennast vaktsineerida ja kaitsta vähi vastu,» ütleb dr Erlang.

Mis põhjustab emakakaelavähki?

«Emakakaelavähki põhjustab HPV ehk inimese papilloomiviirus. Sellel on üle 200 alaliigi, kuid 14 neist on kõrge riskiga viirusetüübid. Kui viirus jääb naise kehasse püsima, siis suurema tõenäosusega võivad sellest tekkida rakumuudatused emakakaelal ehk emakakaela düsplaasia. Need on konkreetsed näitajad, mille põhjal saab öelda, et siit edasi võib hakata välja arenema emakakaelavähk.

HPV-viirusega puutub elu jooksul kokku umbes 2/3 täiskasvanutest inimestest. Viirus levib nahk-naha kontakti kaudu. Enamik inimesi paraneb HPV-viirusest edukalt, kuid umbes 10 protsenti inimestest tekib sellest püsiv infektsioon, mis muudab nad järgnevate võimalike stsenaariumite suhtes haavatavamaks. Kahjuks ei teki HPV põdemisel immuunsust ning inimene võib nakatuda korduvalt. Sagedane põdemine ning HPV püsiva infektsiooni väljakujunemine võib omakorda olla suuremaks emakakaelavähi riskiteguriks.»

Rohkem infot ja uuringule registreerimine veebilehelt: https://www.itk.ee/patsiendile/kliinikud/naistekliinik/emakakaelavahi-soeluuring