32-tunnine töönädal suurendab töötajate heaolu, tootlikkus ja kasum kasvavad

Foto: Gustavo Fring, Pexels

• Haiguspäevade arv kahanes 65 protsenti!

Pooleaastase katse tulemusena selgus, et nelja päeva pikkune töönädal suurendab töötajate heaolu ja parandab tervist, säilitades samal ajal tootlikkuse. Palga säilimine on enesestmõistetav.

Kuuskümmend üks Ühendkuningriigi organisatsiooni lubasid 2022. aasta juunis alanud kuuekuulise perioodi jooksul vähendada kõigi töötajate töötunde 20 protsenti ilma palgalanguseta. Valdav enamus ettevõtteid säilitas ka tootlikkuse eesmärgid.

Nüüd näitavad maailma suurima neljapäevase töönädala katse tulemused, et töötajate stress ja haigestumiste määr on oluliselt vähenenud – 71 protsenti töötajatest teatas, et neil on vähem läbipõlemise tunnuseid ja 39 protsenti ütles, et nad on vähem stressis võrreldes katseperioodi algusega.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes haiguspäevade arv 65 protsenti ja osalenud ettevõtetest lahkuvate töötajate arv 57 protsenti. Ettevõtte tulud ei muutunud katseperioodi jooksul peaaegu üldse – need isegi kasvasid veidi, keskmiselt 1,4 protsenti.

Ühendkuningriigi seadusandjatele esitatud järelduste aruandes ütles umbes 92 protsenti pilootprogrammis osalenud ettevõtetest, et jätkavad kindlasti neljapäevase töönädalaga või kinnitasid, et plaanivad neljapäevase töönädala juurde jääda. Neli protsenti ettevõtetest on kahtleval positsioonil ja neli protsenti otsustasid, et see neile ei sobi. 

Uuringu viis läbi Cambridge'i ülikooli sotsiaalteadlaste meeskond, kes töötas koos USA Bostoni kolledži teadlastega ja mõttekojaga Autonomy. Katse korraldas 4 Day Week Global koos mittetulundusühinguga 4 Day Week Campaign. 

Katses osalesid ettevõtted üle Suurbritannia ning ühest tööpäevast loobus kokku 2900 töötajat. Ettevõtted olid väga erinevad – interneti-jaemüüjatest ja finantsteenuste pakkujatest animatsioonistuudiote ja kohaliku kala- ja krõpsukaupluseni. Tegevusaladest olid esindatud nõustamine, majutus, IT, nahahooldus, värbamisteenused, hotellindus, turundus ja tervishoid.

Teadlased küsitlesid töötajaid kogu katse vältel, et hinnata täiendava vaba aja mõju. Inimeste ärevuse ja väsimuse tase langes ning vaimne ja füüsiline tervis paranes.

Paljud küsitlusele vastanud ütlesid, et neil on lihtsam tasakaalustada tööd perekondlike ja sotsiaalsete kohustustega. Lausa 60 protsenti vastanutest leidis, et on suurenenud võime ühendada tasustatud töö hoolduskohustustega ning 62 protsenti ütles, et tööd ja ühiskondlikku elu on lihtsam ühendada.

«Enne katset kahtlesid paljud, kas näeme tootlikkuse kasvu, et kompenseerida tööaja vähenemist – kuid just seda me nägime,» ütles Cambridge'i ülikooli uurimistöö osapoolt juhtinud sotsioloog prof Brendan Burchell. «Paljud töötajad olid ise väga huvitatud tõhususe suurendamisest. Pikad koosolekud liiga paljude inimestega tehti lühemaks või neist loobuti täielikult. Töötajad olid palju vähem altimad aega surnuks lööma ja otsisid aktiivselt tehnoloogiaid, mis nende tootlikkust parandasid.»

Cambridge'i ülikooli teadur dr David Frayne ütles, et ettevõtted muutsid neljapäevase nädala unistustest realistlikuks poliitikaks. 

4 Day Week Campaign direktor Joe Ryle nimetab tulemusi suureks läbimurdehetkeks. «Need uskumatud tulemused paljudes erinevates majandussektorites näitavad, et neljapäevane nädal tegelikult toimib.»

Lisaks viis Cambridge'i meeskond läbi hulga ulatuslikke intervjuusid töötajate ja ettevõtte tegevjuhtidega enne kuuekuulist prooviperioodi, selle ajal ja pärast seda.

Teised 4 Day Week Globali juhitavad pilootprojektid USAs ja Iirimaal on samuti teatanud headest tulemustest. 

Mitmed tippjuhid ütlesid teadlastele, et näevad neljapäevases nädalas ratsionaalset vastust pandeemiale – nad usuvad, et see annab neile eelise talentide meelitamisel koroonapandeemia-järgsel tööturul.

Mõned nägid seda ahvatleva alternatiivina kodus töötamisele, mis nende arvates ohustab ettevõtte töökultuuri. Teised olid pandeemia ajal näinud, et töötajad kannatasid terviseprobleemide tõttu ning tundsid suurenenud moraalset vastutust töötajate ees.

Ühe mittetulundusühingu tegevjuht ütles, et vihkas pandeemiat, kuid see on pannud ta mõistma, kui tähtis on näha teisi inimesi, kui tähtis on tervis ja perekond. 

Paljud ütlesid aga, et lühema töönädala üle arutati juba ammu enne Covidit. Üllataval kombel ei osalenud ükski ettevõte katses lihtsalt seetõttu, et tehnoloogia oli vähendanud nende vajadust inimtööjõu järele. Mõned ettevõtted peatasid kolmepäevaseks nädalavahetuseks töö täielikult, teised aga töötasid nädala jooksul vähemate inimestega. Üks restoran otsustas, et on suvel pikemat aega lahti, aga talvel palju lühemalt.

Mõned katses osalevad ettevõtted vähendasid töönädala pikkust tingimusel, et ettevõte võib töötajad vajadusel tööle kutsuda lühikese etteteatamisega ja et neljapäevase töönädalaga jätkatakse seejärel alles siis, kui tulemuslikkuse eesmärgid olid täidetud.

Kui töötajatelt küsiti, kuidas nad lisaaega kasutasid, oli kõige populaarsem vastus, et nad «administreerisid» oma elu – tegid vajalikud sisseostud ja tegelesid majapidamistöödega. Paljud selgitasid, et see võimaldas neil laupäeval ja pühapäeval korralikult puhata.

Töötajad kirjeldasid tavaliselt stressi olulist vähenemist, ütles Niamh Bridson Hubbard. Paljud ütlesid, et suutsid end kodus kergemini välja lülitada ja puhata. Üks inimene rääkis, et kadus «pühapäeva kadumise» tunne. Mõne väikelaste vanema jaoks tähendas kesknädala puhkepäev lastehoiukulude kokkuhoidu. Suuremate lastega inimeste jaoks tähendas see aega enda jaoks. Kõik teatasid, et teevad rohkem asju, mida naudivad – alates spordist kuni kokkamiseni, musitseerimisest kuni vabatahtliku tegevuseni. Mõni tegeles uue hobiga, teised aga kasutasid aega professionaalse kvalifikatsiooni saamiseks.

Kui mõistate, et see päev võimaldab teil lõdvestuda ja puhata, siis hakkate mõistma, et reedeste tööpäevade juurde naasmine oleks väga vale, tegelikult lihtsalt rumal, arvas ühe katses osalenud nõustamisorganisatsiooni tegevjuht.

Töökultuuri muutuse suhtes olid töötajad üldiselt positiivsed – nad tundsid, et tööandja väärtustab neid rohkem ja et neil on ühine eesmärk. Mitmel suurettevõtte töötajal oli mure töökoormuse kasvu pärast, aga loomeettevõtetes väljendasid mitmed inimesed vähenenud töötundide ja tööga-mitte-segamise-aja sisseviimise tõttu meelehärmi – nad väitsid, et struktureerimata vestlus genereerib sageli uusi ideid.

Kuuekuulise katse lõpuks ütlesid paljud juhid, et ei suuda ette kujutada, et naasevad viiepäevase töönädala juurde. «Peaaegu kõik, keda me intervjueerisime, kirjeldasid, et nad on ülekoormatud teiste oma tegevusvaldkonna organisatsioonide küsimustega,» ütles Burchell.

Allikas: University of Cambridge

4 Day Week Global'i asutasid Uus-Meremaal ettevõtjad ja filantroobid Andrew Barnes ja Charlotte Lockhart. Nende varasemate pilootprogrammide tulemusi USAs ja Iirimaal saab lugeda siit: https://www.4dayweek.com/us-ireland-results

Autonomy on sõltumatu mõttekoda, mis keskendub töö tulevikule: https://autonomy.work

4 Day Week Campaign on Ühendkuningriigi kampaaniaorganisatsioon neljapäevase, 32-tunnise töönädala propageerimiseks – ilma töötasu vähendamiseta muidugi: https://www.4dayweek.co.uk