Hambaarst ja ortodont: ravijärjekordi aitaks lühendada triaaž ja spetsialistide koostöö

Hambaravi. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Ortodontilise ravi järjekorrad on kasvanud juba aastatepikkuseks. City Clinicsi hambaarsti dr Eve Voogi ja Vunder Orthodontics kliiniku ortodondi dr Marju Vunderi sõnul aitaks olukorra leevendamisele kaasa patsientide vastuvõtt abivajamise pakilisuse järgi ning hambaarstide ja ortodontide tihedam koostöö.

Eestis läbi viidud suutervise uuringud näitavad, et nii lastest kui täiskasvanutest ligi pooltel on hammastega probleeme ning hammaste eest ei hoolitseta piisavalt. «Arstidena näeme, et hambakliinikusse jõudmise põhjused peituvad tihti kehvas suuhügieenis. Samuti selles, et hambaarsti ei külastata ennetavalt, vaid ainult siis, kui on juba probleem,» nentis dr Eve Voog. Tema sõnul jõuavad paljud hambaarsti juurde liiga hilja. See aga tekitab vajaduse pikema ja keerulisema ravi järele, mis patsiendi jaoks on ka oluliselt kurnavam ja kallim. «Ka lastega jõutakse hambaarsti vastuvõtule sageli alles siis, kui ravi vajadus on ilmselge, kuigi haigekassa poolt on kuni 19-aastastele lastele hammaste kontroll ja ravi tasuta,» ütles Voog.

Hammaste regulaarne kontroll on suutervise eest hoolitsemisel esmatähtsal kohal ning sellega peaks alustama juba lapseeas. «Regulaarne hambaarsti külastamine vähemalt kord aastas aitab ühelt poolt ära hoida suuremate põletike teket, kuid teiselt poolt aitab see õigeaegselt avastada ka ortodontilise sekkumise vajadust,» selgitas Voog. Ta lisas, et lapseeas välja ravitud hambumushäired vähendavad oluliselt ortodontilise ravi vajadust täiskasvanueas. Tema sõnul on praeguste ravijärjekordade taga osalt just see, et õigel ajal on õige ravi saamata jäänud.

Õigeaegne ravi aitab ära hoida hilisemaid probleeme

«On väga oluline, et hambaarst kontrolliks visiitide käigus ka hambumust. Mõned hambumuse probleemid võivad olla väljakujunenud juba piimahammaskonnas ja vajavad ravi varakult. Hammaste lõikumise jälgimine, õigeaegne hambumuse kontroll ja ravi on laste puhul eriti oluline, kuna mõned hambumusanomaaliad võivad lapse kasvades süveneda,» ütles Voog. Ta lisas, et õigel ajal ortodondi juurde jõudmine aitab saavutada paremaid tulemusi vähem radikaalse raviga.

Ortodont Marju Vunder kinnitas, et õigeaegne ortodontiline ravi on oluline. «Ortodontia koosneb üldistatult kahest osast – hammaste liigutamine ja lõualuude ortopeediline kasvu suunamine. Kasvusuunavat ravi saab teostada ainult lapse kasvuajal, seega on ravi vajaduse väljaselgitamine ning ravi alustamine ajakriitiline,» tõdes seni Zürichis tegutsev, ent aprillis Tallinnas ortodontia kliiniku avav Vunder. 

Kasvueas saamata jäänud ravi võib olla põhjuseks, miks täiskasvanutel ortodontse ravi vajadus tekib. «Täiskasvanute puhul viitab ebaõigele hambumusele see, kui hambad kuluvad ebaühtlaselt, hammaste asendist tulenevalt hammustab inimene valesti või osad hambad ei ole vastashambaga üldse kontaktis,» rääkis Vunder. Ta lisas, et ortodont valmistab vajadusel patsiendi ette ka tulevaseks lõikuseks, proteetiliseks raviks või implantaadi panekuks. «On väga oluline, et nii lapsed kui ka täiskasvanud patsiendid saaksid ajakriitiliste protseduuride puhul ortodondi vastuvõtule eelisjärjekorras. Siinkohal on eriti oluline hambaarsti, ortodondi ja kirurgi omavaheline infovahetus ja koostöö,» ütles Vunder.

Patsienti ei tohi protsessis üksi jätta

Hambaarsti ja ortodondi koostöö olulisust rõhutavad mõlemad arstid. «On oluline, et raviprotsessis ei jääks patsient üksi ning ei tekiks olukorda, kus patsient vastutab eriala arsti leidmise ja info vahendamise eest,» ütles Vunder. Ta tõi välja, et ravijärjekordadele lisab koormust see, kui patsient on ennast iseseisvalt abi otsides kirja pannud mitme ortodondi juurde, ning ka see, kui vastuvõtule jõudes ei ole ortodondil mingit infot patsiendi raviloo osas. 

«Sama oluline on, et hambaarst oleks ravi suunamisel kompetentne ning patsient suunatakse ortodondi vastuvõtule vajaduspõhiselt mitte niiöelda igaks juhuks,» rääkis Vunder. Tema sõnul on see eriti oluline laste puhul, et hambaarst oleks teadlik hammaste lõikumise etappidest ja tunneks ära, kui tegemist ei ole normaalse arenguga. «See aitab vältida olukorda, kus ortodontide järjekorras ootavad lapsed, kes tegelikult sellist ravi ei vajagi,» selgitas ortodont.

Voog tõdes samuti, et soovitus ortodondi juurde minekuks peaks ennekõike tulema hambaarstilt, kes annab ka hinnangu, kui kiiresti eriarsti abi patsient vajab. «Hambaravi skeem võiks ideaalkujul välja näha selline, et igal inimesel on sarnaselt perearstile oma kindel hambaarst, keda ta regulaarselt külastab ja kes on kursis tema haiguslooga. Vastavalt vajaduse tekkimisele suunab raviarst patsiendi eriarsti, näiteks ortodondi, vastuvõtule, jagades eriarstiga ka olulisi nüansse senisest ravist ja eriravi vajaduse põhjustest,» rääkis Voog. Koostöö erivaldkonna spetsialistide vahel ja järjekorra seadmine vastavalt abivajaduse pakilisusele aitaks Voogi ja Vunderi sõnul kaasa sellele, et kiirelt abi vajavad inimesed saaksid õigel ajal ravile ning muudaks protsessi oluliselt efektiivsemaks.

Tasub teada

• Hambaarsti peaks esimest korda külastama, kui laps on kahe või kolme aastane. See võimaldab lapsel harjuda arstiga ning protseduuridega.
• Lapse 19-aastaseks saamiseni on hammaste kontroll ja ravi Haigekaasa poolt tasuta.
• Lapsega peaks hambaarsti juures kontrollis käima ka siis, kui kaebuseid ja hambaauke ei ole. Hambaarst saab siis jälgida hammaste lõikumist, et avastada võimalikud anomaaliad.
• Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline regulaarne hammaste kontroll (hambaarsti külastus vähemalt kord aastas), see aitab varakult tuvastada ka võimalikud hambumusprobleemid, mis vajavad ortodontilist sekkumist.
• Ortodont võiks lapse hambumuse vajadusel üle vaadata umbes kaheksa-aastaselt.
• Täiskasvanud peaksid ortodondi poole pöörduma kindlasti siis, kui hammaste asend häirib näiteks söömist, hammaste puhastamine on muutunud keerukaks või inimest häirib hammaste asend (hambad paiknevad ebaühtlaselt, hammaste vahed on liialt suured jms).