Tasub vältida: tuvastati uus infarkti riskitegur
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
22. veebruar 2023, 19:01
/nginx/o/2022/10/26/14922296t1h54ae.jpg)
Südame-veresoonkonna haigused on levinud kogu maailmas ja haigusseisundit soodustavate riskitegurite loetelu on hästi teada. Uue uuringu kohaselt tuleks lennukimüra lisada südameinfarkti riskitegurina.
Südameinfarktist põhjustatud südamepuudulikkus, mida meditsiiniliselt tuntakse müokardiinfarkti nime all, on levinud surmapõhjus kogu maailmas.
Haiguste ennetamise ja tõrje keskuse andmetel esineb USA-s müokardiinfarkti juhtum iga 40 sekundi järel.
Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid on üldtuntud: perekondlik südamehaiguse esinemine, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet, suitsetamine, ülekaalulisus, ebatervislik toitumine ja kehaline passiivsus. Saksamaa Mainzi ülikooli meditsiinikeskuse teadlased on sellesse nimekirja lisanud nüüd kokkupuute lennukite müraga.
Varasemad uuringud on kinnitanud, et lennukite, maanteeliikluse ja raudtee tekitatud müra põhjustab kehas stressihormoonide tootmist, mis põhjustab põletikureaktsiooni. See on üks tegureid, mis suurendab infarktiriski.
Ajakirjas Cardiovascular Research avaldatud käesolevas teadustöös uurisid teadlased südame ja veresoonte põletiku aluseks olevaid mehhanisme ning seda, kuidas kokkupuude lennukimüraga neid mõjutas. Hiired puutusid õhusõidukite müraga kokku 24 tundi ööpäevas kuni neli päeva. Müra oli keskmiselt 72 dB ja maksimaalne 85 dB. Võrdluseks, tavaline vestlus jääb vahemikku 60–70 dB, äratuskell on 70–80 dB ja tolmuimeja tekitab müra vahemikus 60–80 dB.
Testimine näitas, et kokkupuude müraga põhjustas põletikuliste rakkude kleepumise südame ja veresoonte kudede külge. Seejärel kutsusid teadlased hiirtel esile müokardiinfarkti, eemaldades ühe peamise südant varustava veresoone. Hiirtel, kes puutusid kokku müraga enne müokardiinfarkti, ilmnes suurenenud immuunvastuse tõttu südamefunktsiooni halvenemine ja suurem südamelihase kahjustus.
Uuring näitab, et müra üksi võib põhjustada põletikulist reaktsiooni, mis mõjutab negatiivselt südame tööd. Pärast infarkti süvendab eelnev kokkupuude müraga keha reaktsiooni, põhjustades ulatuslikumaid südamelihase kahjustusi.
Teadlased võrdlesid oma andmeid Gutenbergi terviseuuringu andmetega, mis on pikaajaline populatsiooniuuring, milles osales üle 15 000 inimese. Nad leidsid, et andmed on võrreldavad ja et lennukimüral on negatiivne mõju ka inimestele.
«Me õppisime oma uuringutest, et õhusõidukite müraga kokkupuude enne infarkti võimendab oluliselt järgnevat kardiovaskulaarset põletikku ja süvendab isheemilist südamepuudulikkust,» ütlesid uuringu autorid Michael Molitor ja Philip Wenzel. Nii et lennujaama vahetusse lähedusse kolida ei tasu.