Levinud ained ohustavad kilpnääret ja südant

PFAS kemikaale võib leiduda näiteks rasva hülgavas paberis. Foto: Shutterstock

Lõuna-California ülikooli Kecki meditsiinikooli teadlaste meeskond tuvastas, et kokkupuude sünteetiliste kemikaalide seguga, mida leidub keskkonnas laialdaselt, muudab nii lastel kui ka noortel mitmeid olulisi bioloogilisi protsesse, sealhulgas rasvade ja aminohapete ainevahetust. Nende bioloogiliste protsesside katkemine on seotud väga paljude haiguste, sealhulgas arenguhäirete, südame-veresoonkonna haiguste, ainevahetushaiguste ja paljude vähiliikide suurenenud riskiga.

Neid kemikaale, mida tuntakse per- ja polüfluoroalküülainetena (PFAS), kasutatakse paljudes tarbe- ja tööstustoodetes. PFAS-e nimetatakse mõnikord «igavesteks kemikaalideks», kuna need lagunevad väga aeglaselt ja kogunevad keskkonda ja inimkudedesse. 

Kuigi teadaolevalt suurendavad üksikud PFAS-id mitut tüüpi haiguste riski, on see keskkonnatervise alane avaldatud uuring esimene, mis hindab, milliseid bioloogilisi protsesse mitme PFAS-i kombinatsiooniga kokkupuutumine muudab. Uuring avaldati ajakirjas Environmental Health Perspectives.

«Meie leiud olid üllatavad ja avaldavad laialdast mõju poliitikakujundajatele, kes üritavad riske maandada,» ütles Jesse A. Goodrich, rahvastiku ja rahvatervise teaduste dotsent ja uuringu peamine autor teates. «Leidsime, et kokkupuude PFAS-i kombinatsiooniga mitte ainult ei häirinud lipiidide ja aminohapete ainevahetust, vaid muutis ka kilpnäärmehormooni funktsiooni.»

Esimene omataoline uurimisprojekt

Et mõista PFA-de segu mõju organismile, kasutas meeskond vereproove, mis koguti 312 noorukilt, kes osalesid riskirühma kuuluvate latinoinoorukite uuringus, ja 137 lapselt Lõuna-California laste terviseuuringust. Nad tuvastasid, et kõigil lastel ja noorukitel oli veres segu mitmest tavalisest PFAS-ist, sealhulgas PFOS, PFHxS, PFHpS, PFOA ja PFNA.

Uurijad mõõtsid ka tuhandeid looduslikult esinevaid kemikaale veres ja nende väljatöötatud biostatistilise meetodi abil tuvastasid nad, kuidas kokkupuude mitme erineva PFAS-iga mõjutas kõiki neid looduslikult esinevaid kemikaale. See teave aitas teadlastel kindlaks teha, et PFAS-i kokkupuude muutis seda, kuidas keha metaboliseerib lipiide ja aminohappeid, samuti kilpnäärmehormooni taset, mis on oluline ainevahetuse toimimise määra näitaja.

Uurijad keskendusid lastele ja noortele täiskasvanutele, kuna nad läbivad kriitilisi arenguetappe, mis võivad muuta nad vastuvõtlikumaks PFAS-iga kokkupuute negatiivsetele tervisemõjudele. See on ka aeg, mil hakkavad juurduma paljud tõsised haigused, mis avalduvad täiskasvanutel. Teadlased lisasid, et need tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis näitasid, et kokkupuude üksikute PFAS-idega lapsepõlves oli seotud lipiidide ja rasvhapete ainevahetuse regulatsiooniprobleemidega, mis võib suurendada ainevahetushäirete ja südame-veresoonkonna haiguste riski hilisemas elus.

Üks leid, mis Goodrichi sõnul silma paistis, oli asjaolu, et PFAS-i kokkupuude mõjutas kilpnäärmehormooni funktsiooni, millel on kasvus ja ainevahetuses kriitiline roll. Seetõttu on kilpnäärmehormoonide muutustel oluline roll lapse arengus puberteedieas, mis võib avaldada olulist mõju paljudele hilisematele haigustele, sealhulgas diabeedile, südame-veresoonkonna haigustele ja vähile.

Oluline rahvatervise kaalutlus

Teine oluline avastus oli asjaolu, et kokkupuude PFAS-i seguga, mitte ühe seda tüüpi kemikaaliga, põhjustas nende bioloogiliste protsesside katkemise. See leid oli kahes uuringrühmas järjepidev, kuigi neil oli PFAS-iga kokkupuute tase erinev.

Peaaegu kõigil USA-s elavatel inimestel on veres tuvastatav PFAS, mis on paljudes toodetes, sealhulgas veekindlates riietes ja toidupakendites.

Mõned tootjad on üksikute PFASide kasutamise järk-järgult lõpetanud. Uuringu autorid nendivad, et uuring näitab, miks võib olla oluline reguleerida PFAS-i kui kemikaalide klassi.

«Me alles hakkame mõistma nende kemikaalide mõju inimeste tervisele,» ütles Leda Chatzi, rahvastiku- ja rahvaterviseteaduste professor ning teine uuringu autor. «Kuigi praegused sekkumised on keskendunud üksikute PFASide, nagu PFOS ja PFOA, kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele, näitavad need uuringud, miks tuleks keskenduda kõigi PFAS-kemikaalidega kokkupuute vähendamisele.»