ME SAAME HAKKAMA ⟩ Terve nahaga läbi ebakindlast maailmast

Ebakindlate aegadega toimetulekuks on meil esmalt vaja endast aru saada. Ilma selleta saamegi vaid muretseda. Foto: Shutterstock

Kuidas tundub briti kirjaniku Margaret Drabble’i ütlus: «Kui miski pole kindel, on kõik võimalik»? Kardetavasti sõltub tundumine lugejast. Meie võime ebakindlust taluda või lausa nautida on erinev. Võime küll mõelda, et noored on uljamad ja eakad ettevaatlikumad, aga iga ei määra siin kuigi palju.

Noor inimene võib lugeda seda fraasi rõõmsalt, otse füüsiliselt tajudes, kuidas tal on tulevikus nii palju võimalik teha ja maailm on üks põnev paik. Teine noor inimene tunneb suurt hirmu – mis siis, kui teen mõne vale valiku või kui maailmas on nii palju ennustamatut, et valikuid teha ei julgegi. Eakas inimene noogutab rahulikult, et jah, läbi on elatud igasuguseid aegu ja ei ole nüüdnegi igav, eks tuleb sellegagi toime saada. Teine sama vana on masenduses, sest tahaks ju rahulikult eluõhtut nautida.

Põhjus, miks ebakindlad ajad meid ärevaks kipuvad tegema ja ühel hetkel ka kurnama hakkavad, on loomulik. Ühelt poolt on seal taga ennekõike loomalik loogika. Mis iganes elukaga tegemist, talle sobib paremini, kui kogu aeg pole kõik ennustamatu – ei pea muretsema, kas keegi sööb sind ära või kas endal süüa on. Küllus ja kasin aeg vaheldumisi, ärevus ja rahulik olek üksteise järel. Pigem olgu nii, sest pidev ohuolukord kipub kurnama.