Reumatoidartriit, mis põhjustab valulikku liigeste turset, on autoimmuunhaiguse vorm, mille puhul peetakse liigese terveid kudesid ekslikult võõraks ja immuunsüsteem ründab neid. Varasemad vaatlusuuringud on kinnitanud seost reumatoidartriidi ja igemehaiguste suurema esinemise vahel.
Liigesehaiguse põhjus võib peituda suus
Tsitrullineeritud valgu vastaseid antikehi (ACPA) leidub enamiku reumatoidartriidiga patsientide veres. Need on nii tihedalt korrelatsioonis, et veres tuvastatud ACPAd on parim artriidi varajase avastamise vahend, kuna need võivad kliinilist diagnoosi mitu aastat ennetada. Igemehaigust esineb sagedamini reumatoidartriidiga inimestel, kelle veres on ka ACPAd.
Stanfordi ülikooli juhitud uuringus soovisid teadlased kattuvuste kohta rohkem teada. Tulemused avaldati ajakirjas Science Translational Medicine.
Teadlased analüüsisid bakteriaalset RNAd reumatoidartriidiga patsientide vereproovides – osal neist oli igemehaigus ja osal mitte. Nad tuvastasid aktiveeritud immuunrakkude klastrites RNA allkirjad, mis korreleerusid nii suuõõne bakterite esinemisega veres kui ka artriidi ägenemisega reumatoidartriidi ja igemehaigusega patsientidel.
Leiti, et bakterid on tsitrullineeritud (ensümaatiliselt muudetud) ja see muutus andis sihtmärgid tsitrulliinivastaste valgu antikehade ründamiseks, samuti suurendas see reageerivate antikehade arvu. Lisaks leidsid teadlased, et bakterid olid suuproovides juba tsitrullineeritud.
Kuigi see oli paljutõotav tähelepanek, pärines see korrelatsioon varem teadaolevate kattuvate tingimuste keskelt. Teadlased tahtsid teada, kas bakterid põhjustavad immuunvastust või kas reumatoidartriit põhjustas reaktsiooni bakteritele.
Niisiis võtsid nad kasutusele põhjuslikuma lähenemisviisi ja püüdsid laboris samasuguseid geeniekspressiooni vastuseid otseselt vallandada. Uuriti tervetelt inimestelt võetud suubakterite ja vere suhestumist, kui bakterid satuvad verre – otsiti spetsiifilise RNA olemasolu võrreldes reumatoidartriidiga patsientide omaga.
Nad tuvastasid spetsiifilise RNA tugeva avaldumise kuue ja 20 tunni pärast, näidates, et suuõõne bakterid ei saa mitte ainult verre sattudes esile kutsuda süsteemset põletikulist reaktsiooni, vaid ka seda, et vastus ei ole spetsiifiline olemasoleva reumatoidartriidiga patsientidele.
Teadlased viitavad sellele, et tulevased uuringud on vajalikud, et teha kindlaks, kas suuõõne keskkonna parandamine võib anda reumatoidartriidi ravis terapeutilist kasu.