Dermatoloog avaldab 7 müüti naha kohta

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ilusa naha jaoks ei peagi ilmtingimata kaks liitrit vett päevas jooma ning šokolaad ei põhjustagi aknet.

Nahk on meie suurim organ, mida me võtame iseenesest mõistetavalt kui see on terve. Dermatoloog kommenteerib portaalis ABC levinud nahaga seotud müüte.

1. Tõsi: nahk uueneb pidevalt

Nahk pakub kehale sisekeskkonnale kaitset välismaailma mõjude eest kaitset. Epidermise rakud,

keratinotsüüdid jagunevad pidevalt varustades nahka rakkudega, mis liiguvad nahapinna poole ning langevad lõpuks surnud rakkudena maha. Nahas sisaldub rikkalikult tüvirakke, millel on võime jaguneda ja ennast uuendada. Seetõttu algab ka hea nahahooldus mustuse eemaldamisega nahalt.

2. Väär: ilusa naha jaoks joo kaks liitrit vett päevas

Joodava vee kogus ei mõjuta nahka otseselt. Vesi varustab nahka läbi dermise ehk pärisnaha voolava vere ning vett hüljatakse läbi marrasnaha ehk epidermise, seda eriti kuivas keskkonnas. Vett on vaja naha niiskustaseme säilitamiseks ning olles tõsises vedelikupuuduses, näib nahk elutu ja vähem elastne. Terve inimese neerud, süda ja veresooned kontrollivad nahka jõudva vee hulka. Kindlat veekogust, mida jooma peab, ei ole ning see oleneb kogustest, mida inimene kaotab ja tarbib.

3. Tõsi: stress muudab naha välimust

Teadusuuringud on näidanud, et stress halvendab mitme nahahaiguse kulgu, tõenäoliselt stressihormoonidega, millest tuntuim on kortisool. Mõned näited on autoimmuunne haigus alopeetsia, kus keha immuunsüsteem hakkab ründama juuksefoliikuleid ja paneb juukseid väljalangema, samuti teine autoimmuunhaigus psoriaas, mis paneb naha paksenema, ketendama ja tekitab põletikku või ekseem, mille puhul punased sügelevad nahalapid tekivad sageli koos astma või allergiaga.

4. Väär: šokolaadi söömine tekitab aknet

Acne vulgaris ehk levinud teismeea akne võib tegelikult jääda püsivaks 30.–40. eluaastateni. Selle tekkimises töötavad koos noo hormonaalsed mõjud naha rasunäärmetele, naha immuunvastus blokeeritud pooridele ja nahapinnal elavad mikroobid. Kõrge rasvasisaldusega toit on küll ebatervislik, kuid ei põhjusta aknet. Mõned ravimid, mida aknega välja kirjutatakse imenduvad isegi paremini kui tablette neelatakse rasvase einega.

5. Väär: valged plekid küüntel tähendavad kaltsiumipuudust

Küüned tekkivad küünemaatriksis, mis asub küüneservas naha all. Kui maatriks saab kahjustada, tekib küünte loomises ebaregulaarsus, mis ilmneb valge laiguna küünel. Kaltsium on tervete küünte ning hammaste ja luude jaoks oluline, kuid need märgid küüntel ei anna teada mineraali puudusest.

6. Väär: pesupulber tekitab ekseemi

Ekseem on seisund, mis teeb naha kuivaks, sügelevaks ja punaseks. See tekib geneetiliste tegurite ja keskkonna koosmõjul ning väljendub põletikuna. Seep, pesuvahendid ja pesupulber võib nahka ärritada ja tekitada kuivust, sest need võtavad nahalt rasu. Bioloogilised pesupulbrid sisaldavad ensüüme ehk valke, mis lagundavad rasvu ja teisi proteiine ning eemaldavad nii plekke. Need võivad tundlikku nahka ärritada ning ekseemi hullemaks muuta. Oluline on enne riiete kandmist pesupulber korralikult välja loputada.

7. Tõde ja väär: päike on nahale kasulik

Päikesevalgus parandab enesetunnet, kuid kiirgusel on ka halb mõju. Valgus moodustub erinevatel lainepikkustel olevast valguskiirgusest, millest mõned on inimsilmale nähtavad ning mõned jäävad nähtavast vahemikust välja. Lühemad, kui me suudame näha on ultraviolettkiired ja pikemad infrapunakiired. UVBd kasutatakse nahas D-vitamiini tootmiseks, mis on oluline luude tervise jaoks. Ilma päikesevalguseta tuleb seda vitamiini saada toidust. Dermatoloogid kasutavad kindlaid UVA ja UVB lainepikkusi kontrollitud kogustes, et vähendada nahapõletikku. Kui nahk saab aga liiga palju UV-kiirgust, võib see naharakkude DNAd kahjustada, mis võib tekitada nahavähki.

Artikkel ilmus esimest korda 1. märts 2019.