Küberkiusamine on nii poiste kui tüdrukute seas oluliselt kasvanud

Ingi Mihkelsoo
, Kiusamisvaba Kooli tegevjuht
Copy
Alates 2006. aastast on kiusamine olnud järk-järgulises vähenemises.
Alates 2006. aastast on kiusamine olnud järk-järgulises vähenemises. Foto: Shutterstock

Kiusamine on Eesti hariduse üks suuremaid probleeme. Oleme küll tunnustatud oma õpilaste tublide õpitulemuste eest, ent samal ajal esineb kiusamist Eesti koolides muret tekitavalt palju.

Tervise Arengu Instituudi tehtud värske kooliõpilaste tervisekäitumise (HBSC) uuringu kohaselt on viimasel paaril kuul koolis vähemalt korra kiusamist kogenud kolmandik (33%) õpilastest. Seejuures 13 protsenti vastajatest on kiusamist kogenud korduvalt, kaks korda kuus või sagedamini. Rõõmu teeb, et kiusamine on langustrendis, alates 2006. aastast on see olnud järk-järgulises vähenemises.

Tõsiseks murekohaks on üha süvenev küberkiusamine. HBSC uuring kinnitab seda kanda kinnitavat trendi. Võrreldes nelja-aasta taguse ajaga on küberkiusamine nii poiste kui tüdrukute seas oluliselt kasvanud (3 protsendi võrra). Lausa iga viies noor (19 protsenti) on viimase paari kuu jooksul pidanud taluma küberkiusamist ning seitse protsenti õpilastest on seda kogenud korduvalt, vähemalt kahel korral kuus. Seejuures satuvad tüdrukud küberkiusamise ohvriks sagedamini (21 protsenti) kui poisid (18 protsenti).

Kiusamisprobleemi ulatuse paremaks mõistmiseks teada, et kiusamine ei ole ühekordne konflikt, kaklus või arusaamatus, vaid korduv ja tahtlik haiget tegemine kaaslasele, kellel on end mingil põhjusel raske kaitsta. Kuna kiusamine on grupinähtus, on ohvril sellest raske üksi välja murda. Seejuures küberkiusamine on see, kui kellelegi tehakse internetis meelega ja korduvalt kahju nii, et ta on nõrgemas positsioonis ja tal on raske end kaitsta. Toimuda saab see nii üks ühele, kinnises grupis kui ka avalikult.

Kiusamise tagajärjed on tõsised ning pikaajalised. Ka Eesti õpilased ise on välja toonud, et üks suurim mõjur koolirõõmu vähenemisele on just kiusamine. Kiusamise tagajärgedeks on näiteks stress, võimalikud ärevushäired, depressioon ja suitsiidsed mõtted; akadeemilise edukuse langus ja kasvav risk koolist välja langeda. Sealjuures mõjutavad kiusamise negatiivsed tagajärjed ka kõrvalseisjate koolirõõmu taset ja heaolu. Kiusajaid aga ohustab võrreldes mittekiusajatega täiendavalt ka pikaajalises vaates rohkem kui neli korda suurem risk vägivaldseks kuritegevuseks noores täiskasvanueas. Ehk kiusamise ennetamine koolides on ühtlasi ka oluline panus vägivallaennetuses laiemalt.

Tõhus kiusamise vähendamine koolides ei juhtu iseenesest, vaid see vajab süstemaatilist, järjepidevat ning sisukat, mõjusaks tunnistatud, tegevust. Samuti ei ole pikas perspektiivis piisav tegelemine ühe klassi piires – oluline on kujundada koolikultuuri tervikuna. Juhuslik ehk «Ma tegelen sellega ju kogu aeg», läbimõtlemata ja kõhutunde põhine tegutsemine ei pruugi tuua edu või võib lausa tekitada lisakahju. Näiteks teadmata kvaliteediga esinejate kutsumine kooli, kiusajate ja nende perede hirmutamispraktikad, kiusajate grupinõustamised, ilma ettevalmistuseta osapoolte vastandamised jms võivad kiusamise vähendamise asemel palju lisaprobleeme tekitada. Seetõttu on kriitilise tähtsusega lisaks tegevuste süsteemsusele ja järjepidevusele ka sisu kvaliteet. Samuti näitavad sekkumiste metaanalüüsid, et ei piisa ka ainult õpilaste sotsiaal-emotsionaalse pädevuse toetamisest. Koolid vajavad spetsiifilisi kiusamise äratundmise ja sellele reageerimise oskusi ning kiusamist mittelubavate hoiakute kujundamist.

Kiusamisvaba Kooli sihtasutus asutati 10 aastat tagasi missiooniga aidata Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks toetatakse Eesti koole maailmas ühe enimtunnustatud teadus- ja tõenduspõhise programmi KiVa abil. Tänaseks päevaks on Soomes Turu Ülikoolis välja töötatud KiVa kiusuennetusprogramm jõudnud 120 Eesti kooli ja õppekohta, mis moodustab pea veerand Eesti koolidest. KiVa mõjutab ligi 42 000 Eesti õpilase heaolu ja turvalisust. Järjepideva ja kvaliteetse KiVa programmi rakendamisega on võimalik saavutada oluline kiusamise vähenemine koolides.

Tagasi üles