Millal peaks südamekloppimisega arsti poole pöörduma?

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kõik inimesed on elu jooksul kogenud südamekloppimist ehk tunnet, et süda lööb kiiresti või tugevalt. Seda kutsuvad esile stress, füüsiline koormus, ravimid ning harvem mõni tervisehäire. Minudoc.ee perearst Sergey Saadi selgitab, millised probleemid antud murega kaasneda võivad ning millal peaks kiiresti arsti poole pöörduma.

Südamekloppimise ajal lööb süda kiiresti ja tugevalt – seda on tunda nii rinnus, kui ka kurgus või kaelas. «Südamepekslemine võib tekkida nii tavaolekus kui ka koormuse korral.

Kuigi südamepekslemine võib olla muret tekitav, on see tavaliselt ohutu,» ütleb perearst. Ta lisab, et ainult harvadel juhtudel võivad südamekloppimised olla tõsise südamehaiguse sümptomiks – näiteks ebaregulaarne südametegevus ehk arütmia võib vajada ravi.

Millal pöörduda arsti juurde?

Harva esinevat südamepekslemist, mis kestab vaid mõni sekund, ei ole vaja tavaliselt uurida. «Kui teil on diagnoositud südamehaigusi ja tunnete südamekloppimist, mis tekib sageli või on süvenenud, rääkige sellest kindlasti oma arstiga,» soovitab ta.

Pöörduge EMOsse või kutsuge kiirabi, kui koos südamekloppimisega esineb:

• Ebameeldiv tunne või valu rinnus
• Teadvuse hägunemine
• Tõsine õhupuudus
• Tugev pearinglus

Levinumad südamepekslemise põhjused on järgmised:

• Tugevad emotsionaalsed reaktsioonid: näiteks stress, ärevus või paanikahood
• Depressioon
• Raske treening
• Stimuleerivad ained, sealhulgas kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiinid ning pseudoefedriini sisaldavad külma- ja köharavimid
• Palavik
• Menstruatsiooni, raseduse või menopausiga seotud hormonaalsed muutused
• Kilpnäärme talitlushäire (pigem esineb seda kilpnäärme ületalitluse korral)

«Mõnikord võib südamepekslemine olla märk tõsisest probleemist, näiteks kilpnäärme ületalitlusest ehk hüpertüreoidismist või ebanormaalsest südamerütmist ehk arütmiast. Rütmihäired võivad põhjustada väga kiiret pulssi (tahhükardia), väga aeglast pulssi (bradükardiat) või ebaregulaarset südamerütmi,» lisab doktor Saadi.

Tüsistused

Kui südamekloppimise põhjuseks ei ole südamehaigus, siis on tüsistuste oht üsna väike. Südamehaigusest põhjustatud südamepekslemise korral võivad võimalikud tüsistused olla järgmised:

Minestamine. Kui süda lööb kiiresti, võib vererõhk langeda, põhjustades minestamist. See tõenäosus suureneb, kui sul on südameprobleeme, näiteks kaasasündinud südamehaigus või teatud südameklapi probleemid.

Südame seiskumine. Harva võib südamekloppimine olla põhjustatud eluohtlikest rütmihäiretest ja see võib põhjustada südame seiskumist.

Ajuinfarkt ehk insult. Kui südamepekslemine on tingitud haigusseisundist, kus südame kojad värisevad selle asemel, et korralikult ja regulaarselt kokku tõmbuda, võivad südames tekkida trombid, kust need võivad liikuda peaajju, põhjustades ajuinfarkti.

Südamepuudulikkus. See tekib juhul, kui süda ei pumba arütmia tõttu korralikult verd juba pikema aja jooksul.

Diagnoosimine

Südamepekslemise korral kuulab arst stetoskoobi abil teie südant. Samuti otsib ta tõenäoliselt tervisehäireid, mis võivad põhjustada südamekloppimist, näiteks kilpnäärme probleemi. «Kui arst kahtlustab, et südamepekslemine on põhjustatud arütmiast või muust südamehaigusest, võib ta patsiendi suunata südamefilmile (kardiogrammile), koormustestile, ööpäevaringsele kardiogrammile (nn Holter-monitooring) või südame ülhtraheliuuringule (EhhoKG). Vastavalt vajadusele uuritakse südant veel põhjalikumalt MRT, stsintigraafia, koronarograafia ja muude uuringute abil,» selgitab perearst.

Eluviis ja kodused abinõud

Kõige sobivam viis südamepekslemise raviks kodus on vältida sümptomeid põhjustavaid tegureid:

• Vähenda stressi. Proovi lõõgastusharjutusi: meditatsiooni, joogat või sügavat hingamist.
• Väldi stimulante: kofeiin, nikotiin, mõned ravimid külma raviks ja energiajoogid võivad panna südame lööma kiiresti või ebaregulaarselt.
• Väldi uimasteid.