:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)
/nginx/o/2023/03/03/15176761t1h4784.jpg)
Viimasel ajal kuuleb üha enam, et veatust nahast, voogavatest kiharatest ja tugevatest küüntest unistades ei piisa pelgalt kreemidest ega juuksehooldustoodetest, vaid välimust tuleb turgutada seespoolt. Selle lähenemise taga peidab end tõusev trend – nutrikosmeetika. Meie eksperdid annavad nõu, kuidas säilitada juuste, küünte ja naha tervist.
Mis on uut ilu- ja toidutööstust ühendavas maailmas, annavad aimu heaoluettevõtte TerviseSuund toitumisnõustaja Kätlin Kuus ning Biocyte'i nutrikosmeetika esindaja Sandra Volkov ettevõttest Ultimate Beauty.
Kas tõesti on nutrikosmeetika areng jõudnud sinnamaani, et saame noorust juba praegu purgist osta?
Sandra Volkov: Praeguse aja tuntavam areng on see, et iluvitamiinide toimeained pannakse kas joogi või millegi söödava – kommide või batoonide – sisse. See on innovaatiline, lihtne ja maitsev viis ammutada vajalikke toitaineid, sest söök ja jook hakkavad imenduma vereringesse juba suu limaskesta kaudu.
Noorust saab mõõta kahel viisil – välimuses ja enesetundes. Me võime toetada organismi kollageeni, hüaluroonhappe jt tuntud iluvitamiinidega, aga kindlasti ei püsi keegi 80-aastaselt 25-aastase välimusega.
Ent näiteks kollageen pole pelgalt kortsuvaba naha jaoks, see toetab oluliselt liigeste ja kõõluste tööd, mis vananedes kipuvad häda tegema. Iluvitamiine tuleks tarvitada tervisliku elustiili osana. Nahk on meie suurim organ, mille väljanägemist mõjutavad toitumine, stress, UVA- ja UVB- kiired ja õhusaaste. Suitsetamine ja alkohol laastavad nahka.
NB! Ainuüksi iluvitamiinidest ei piisa, et püsida võimalikult kaua terve ja noor.
Kätlin Kuus: Üleilmselt on märgata huvi looduslike toodete ja taimsete koostisosade vastu. Koostisosad nagu eeslipiim ja seakollageen on Aasia tarbijatele praegu tuttavamad kui Läänes. Roheline tee, riisipulber ja ženšenn on nüüdseks ka meil toodete koostisosana levinud. Ka India koostisosa kurkum on Lääne nutrikosmeetikas populaarsust kogumas, kuid ashwagandha ja manjistha pole veel nii tuntud. Jaapan on toonud ilutoodetesse pruunvetika- ja riisikliiõli.
Millised komponendid toidulisandites tõesti toimivad?
Sandra Volkov: Enamik tootjaid teeb uuringuid, millised on efektiivsed taimeekstraktid ja vitamiinid. Kindlasti mängivad rolli tooraine kvaliteet ja toimeaine kontsentratsioon tootes. Mõningal juhul vajab üks aine toimimiseks enda kõrvale teist ühendit. Kuidas toidulisand organismis imendub, sõltub palju ka inimese elustiilist, tema stressitasemest, soolestiku tervisest ja üldisest vitamiinide-mineraalide olukorrast organismis.
Nahast rääkides võib välja tuua kolm olulist märksõna: kollageen, hüaluroonhape ja elastiin. Need kolm on nahastruktuuri peamised osad, mis on vägagi seotud.
- Kollageen on kõige levinum valk organismis;
- Hüaluroonhape annab nahale niisutatuse ja seob vett;
- Tänu elastiinile suudab nahk oma vormi taastada.
Kõiki neid on võimalik tarbida ka toidulisanditena.
Juuksevitamiinide populaarsus on olnud veelgi kauaaegsem. Need võiksid sisaldada kehaomast valku keratiini, mis on juuste peamine koostisosa ja annab juuksekarvale mahu, struktuuri ja tugevuse. Tarbides juuksevitamiine, mis sisaldavad nii keratiini, biotiini kui ka tsinki, muutub karv tugevamaks, kasv kiireneb ja väheneb väljalangemine.
Kindlasti ei tohiks unustada välist mõju juustele. Pidev keemiline töötlemine, kuumus (sirgendamine, lokitamine) mõjub hävitavalt ja kui seda pidevalt teha, ei aita ka toidulisandid.
Kindlasti soovitaksin vaadata ka koensüüm Q10 poole, mis osaleb rakuenergia tootmises.
Valikus on kollageeni eri vormid. Mis vormis kollageen imendub kõige tõhusamalt?
Sandra Volkov: Soovitan hüdrolüsaati ehk väga väikesteks molekulideks lõhustatud kollageeni. Palju on räägitud merelisest kollageenist, mis on inimese organismile kõige paremini omastatav, kuid tihti jääb häirima selle tugev kõrvalmaitse. Üks tõhus alternatiiv sellele on bioaktiivne hüdrolüüsitud veise kollageen.
Parimaks pean tooteid, kus on kombineeritud hüdrolüüsitud kollageen, hüdrolüüsitud hüaluroonhape ja C-vitamiin. Kollageen vajab paremaks imendumiseks enda kõrvale C-vitamiini.
Kätlin Kuus: Tõesti, mida väiksem on aine molekulmass, seda suurem on selle biosaadavus ning võime imenduda. Normaalse kollageeni taseme tagamiseks organismis on ennekõike siiski vajalik mitmekülgne ja vitamiinirikas toiduvalik, mis toetab tervist ka üldisemalt.
Kellele ja millal iluvitamiinid sobivad, kellele mitte?
Kätlin Kuus: Kui inimene sööb tervislikult ja tema toiduaual on esindatud kõik toitainegrupid, saab ta vajalikud ained toidust.
Eri põhjustel võib aeg-ajalt esineda ka mõne vitamiini puudujääk. Üldjuhul piisab konkreetse vitamiini võtmisest ega pea pöörduma kohe multivitamiinide poole. Kompleksvitamiinide lisamanustamine võib olla vajalik raskemates tingimustes, nagu pikaajaline paast, dieedipidamine, pikaajalisest haigusest taastumine või pärast antibiootikumikuuri.
Kindlasti ei tohiks unustada välist mõju juustele. Pidev keemiline töötlemine, kuumus (sirgendamine, lokitamine) mõjub hävitavalt ja kui seda pidevalt teha, ei aita ka toidulisandid.
Kindlasti soovitaksin vaadata ka koensüüm Q10 poole, mis osaleb rakuenergia tootmises.
Valikus on kollageeni eri vormid. Mis vormis kollageen imendub kõige tõhusamalt?
Sandra Volkov: Soovitan hüdrolüsaati ehk väga väikesteks molekulideks lõhustatud kollageeni. Palju on räägitud merelisest kollageenist, mis on inimese organismile kõige paremini omastatav, kuid tihti jääb häirima selle tugev kõrvalmaitse. Üks tõhus alternatiiv sellele on bioaktiivne hüdrolüüsitud veise kollageen.
Parimaks pean tooteid, kus on kombineeritud hüdrolüüsitud kollageen, hüdrolüüsitud hüaluroonhape ja C-vitamiin. Kollageen vajab paremaks imendumiseks enda kõrvale C-vitamiini.
Kätlin Kuus: Tõesti, mida väiksem on aine molekulmass, seda suurem on selle biosaadavus ning võime imenduda. Normaalse kollageeni taseme tagamiseks organismis on ennekõike siiski vajalik mitmekülgne ja vitamiinirikas toiduvalik, mis toetab tervist ka üldisemalt.
Kellele ja millal iluvitamiinid sobivad, kellele mitte?
Kätlin Kuus: Kui inimene sööb tervislikult ja tema toiduaual on esindatud kõik toitainegrupid, saab ta vajalikud ained toidust.
Eri põhjustel võib aeg-ajalt esineda ka mõne vitamiini puudujääk. Üldjuhul piisab konkreetse vitamiini võtmisest ega pea pöörduma kohe multivitamiinide poole. Kompleksvitamiinide lisamanustamine võib olla vajalik raskemates tingimustes, nagu pikaajaline paast, dieedipidamine, pikaajalisest haigusest taastumine või pärast antibiootikumikuuri.
- Ka iluvitamiinid on kompleksvitamiinid, mida võiks tarvitada, kui juuksed ja nahk on muutunud väga kuivaks, küüned rabedaks või on märgata juuste liigset väljalangemist.
- Iluvitamiine ei soovitaks rasedatele ja imetavatele emadele, kellele on välja töötatud eraldi vitamiinid, nagu ka eakatele.
- Multivitamiine soovitaksin alates 2.–3. eluaastast, kui on vajadus toetada immuunsussüsteemi, iluvitamiine alates 25. eluaastast.
Mõningate ravimitega koos ei soovitata teatud vitamiine üldse tarvitada või siis tuleb ravimit ja vitamiini tarvitada eri ajal.
Kui kaua ja tihti võib iluvitamiine võtta?
Sandra Volkov: Iluvitamiine võiks tarvitada kuurina ehk kolm kuud järjest ning korrata kuuri paar korda aastas. Tavaliste vitamiinide võtmine võib kesta vajadusel aasta läbi. Näiteks rauapuudus on naistel väga tavaline mure ja rauataseme tõstmine pikaaegne protsess. Siinkohal saab anda soovitusi ainult arst, kes laseb teha vastavad vereproovid. Raua üleküllus on organismis kahjulik.
Kätlin Kuus: Multivitamiine võiks võtta hommikul koos söögiga, et säilitada sujuv ainevahetus ja hea energiatase.
Multivitamiine ei tasu võtta koos rasvase toiduga, sest see takistab toitainete liikumist veres. Toit peaks kindlasti sisaldama glükoosi, siis imenduvad vitamiinid paremini.
Ilu- ja multivitamiine ei soovita võtta õhtul, sest enamasti need sisaldavad B-grupi vitamiine, mis on tuntud oma energiat suurendavate omaduste poolest ja nii võib tekkida öösel probleeme uinumisega.
Vitamiinikuuri pikkus sõltub vanusest, aktiivsusest, ainevahetusest, toitumisest ja haigustest. Üldiselt soovitatakse vitamiine toidulisandina tarvitada süstemaatiliselt ja umbes 4–6 nädalat. Selle ajaga organism orienteerub ümber ainete uuele vahekorrale.
Haiguse ajal võiks pigem peatada multipreparaatide võtmise, sest siis võib keha vajada üksikpreparaadi terapeutilisi annuseid. Suuri toidulisandite doose tuleb vältida.
Mis juhtub, kui toidulisandeid üle tarbida?
Sandra Volkov: Kindlasti ei tohiks haarata korraga erinevate toidulisandite järele. Tähtsaimad on organismi toimimiseks hädavajalikud vitamiinid, mida organism ise ei sünteesi või mida on toidust keerulisem kätte saada. Soovitan teha vähemalt korra aastas täieliku vitamiinide vereanalüüsi.
Kätlin Kuus: Vesilahustuvate (B1-, B2-, B6-, B12-, C-vitamiinid, niatsiin, folaadid) vitamiinide liigtarbimine pole ohtlik, sest organism väljutab uriiniga liigse, kuid see koormab neere ning võib tekitada ka soolade puuduse. Pigem esineb inimestel siiski rohkem vesilahustuvate vitamiinide puudujääki kui nende üledoseerimist.
B-grupi ja C-vitamiini varud kestavad organismis keskmiselt 1–6 nädalat. Erandiks on vaid B12-vitamiini varud, mis kestavad 1–3 aastat. Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K) ladestuvad rasvkoes. Nende varud võivad kesta paarist kuust mõne aastani. Varude kestus sõltub vanusest, ainevahetuse aktiivsusest, söömisharjumustest ja haigustest. Rasvlahustuvad vitamiinid on potentsiaalselt toksilisemad kui vesilahustuvad.
Näiteks A-vitamiini üledoseerimisel (üle 3000 mcg/päevas ehk 10 000 IU) raseduse ajal võivad tekkida loote väärarengud. E-vitamiini liigtarbimisel võivad ilmneda K-vitamiini metabolismi häired ja tõsised vere hüübimise probleemid. K-vitamiini tarvitamist peavavad jälgima need, kes tarbivad verd vedeldavaid ravimeid, mille määrab arst trombide vältimiseks, sest K-vitamiini puuduse tõttu võib esineda vere hüübivushäireid.
C-vitamiin on suhteliselt mittetoksiline, kuid kestval üleannustamisel võivad ilmneda kõhuvaevused, kõhulahtisus, oksendamine ja krambid. B3-vitamiini ehk niatsiini liigmanustamine võib põhjustada näopunetust, kuumustunnet, hüpotooniat ja peavalu. B6-vitamiini ülearune võtmine võib tekitada neuroloogilisi, koordinatsiooni ja mälu häireid.
B12-vitamiini puuduse korral võib välja areneda megaloblastiline aneemia ning tekivad normaalsest suuremad punaverelibled. Foolhappe liigtarbimine võib aga B12-vitamiini puudust varjata. Kindlasti ei tohi liigselt tarvitada mineraalaineid.
Mis on praegu peamised trendid toidulisandite maailmas?
Sandra Volkov: Järjest enam räägitakse liposoomsete vitamiinide kasulikkusest. Nende imendumine on peaaegu maksimaalne, sest toitaine molekul (nt C-vitamiin) on kaetud fosfolipiidide kihiga, mis kaitseb seda seedekulglas hävinemise eest. Nii transporditakse toitaine otse rakku.
Samuti on hinda läinud kõik joodavad, söödavad ja suhupihustatavad vitamiinid, mis on mugavad ja hea imendumisvõimega.
Kätlin Kuus: Väga palju toidulisandeid on tulnud vedelal, aga ka pulbri või graanuli kujul, et neid oleks mugav võtta. Palju tõstetakse esile hüaluroonhapet ja kollageeni, samuti oomega-3-rasvhapet. Kuna valk on väga oluline, on palju retsepte ka hernevalguga.
Näiteid hästi imenduvatest vitamiinide ja mineraalide vormidest
- B12 – metüül- ja adenosüülkobalamiini segu.
- Tsink – vedel tsinksulfaat.
- Magneesium – magneesiumglütsinaat, ka magneesiummalaat ja mõningas koguses magneesiumtauraat.
- Foolhappe/folaadi/B9 – metüülfolaat ehk 5-MTHF. Foolhape on folaadi sünteetiline vorm, mis pole kehale kasutuskõlblik enne, kui maks pole seda metüülfolaadiks ümber töödelnud.
- Raud – raudpürofosfaat (kelaat) on kõige tõhusam ja paremini talutav rauaallikas.
Loe lisaks:
*Apotheka ajakiri "Naerata!" talvenumbrist leiab veel mitmeid põnevaid ja kasulikke lugusid, millele kindlasti veidi aega ja tähelepanu tasub pühendada.