2022. aasta sügisel Tallinnas ja Kohtla-Järve piirkonnas läbiviidud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes viitavad muutustele nii legaalsete kui illegaalsete uimastite tarvitamises. Tallinna uuringutulemused on võrreldavad 2019 ja 2020. aasta reoveeuuringu tulemustega ning nende põhjal saab väita, et nikotiini ja kokaiini tarvitamine on märkimisväärselt kasvanud.
Nikotiini tarvitamise jääke võib hinnata nii Tallinnas kui Kohtla-Järve piirkonnas kõrgeks (Tallinna keskmine annus 1000 elaniku kohta on 3599 sigaretti päevas). Kui võrrelda 2022. aasta Tallinna tulemusi kahe eelmise uuringuaasata tulemustega (2019, 2020), võib märgata nikotiini sisaldavate toodete tarvitamise järjepidevat tõusu. Alkoholi tarvitamise puhul on märgata aga vastupidist trendi, kus iga järgneva uuringuaastaga alkoholi tarvitamise jääkide kogus reovees langeb. Nikotiini üle kahe korra suurenenud tarvitamise jääke Tallinna reovees saab seostada kasvanud stressitasemega ühiskonnas ja erinevate uudsete tubakatoodete ning nikotiini tarvitamise viiside kasutuselevõtuga.
Illegaalsetest uimastitest olid Tallinna reovees kõige levinumad kanep (THC-COOH), kokaiin, amfetamiin ja metamfetamiin. Kohtla-Järve piirkonna reovees olid enam levinud kanep (THC-COOH) ja amfetamiin, millele järgnes oluliselt väiksemates kogustes kokaiin. Kanepi (THC-COOH) näitaja on läbi uuringuaastate Tallinnas pidevalt tõusnud (2019. aasta 7054 mg 1000 elaniku kohta päevas võrreldes 2022. aastal 8639 mg).
«Kuigi kanepi tarvitamist nädalapäevade lõikes on tänu aine pikaajalisele püsimisele uriinis keeruline tõlgendada, võib tulemustest siiski oletada, et THC tarvitamine on teatud osale inimestest igapäevane harjumus, millele nädalavahetusel lisandub nn meelelahutuslik tarvitamine,» kommenteeris tulemusi TAI teadur Katri Abel-Ollo.
Üldiselt olid enamuse uimastite kontsentratsioonid Tallinna reovees kõrgemad kui Kohtla-Järve piirkonnas. Ainuke erand on amfetamiin, mida oli mõlemas Kohtla-Järve reoveevoos enam kui Tallinna reovees (Tallinn 343 mg 1000 elaniku kohta võrreldes Järve linnaosa 451 mg).
«Kuna amfetamiini puhul võib olla reovees tegu ka amfetamiini tootmise käigus reovette sattunud jääkidega, tuleb meeles pidada, et lisaks tarvitamisele võivad tulemused viidata võimalikule tootmisele/pakendamisele piirkonnas,» juhtis tähelepanu Abel-Ollo.
Piirkondlikest erinevustest oli selgelt näha Tallinna uimastituru suurem ainete varieeruvus ja parem kättesaadavus. Kui Kohtla-Järvel piirkonnas domineerisid kanep ja amfetamiin, siis Tallinnas oli kõige levinumaks aineks reovees pärast THC-COOHi kokaiin. Võrreldes 2020. aasta uuringuga oli kokaiini tarvitamise jääke Tallinna reovees 61 protsenti rohkem, amfetamiini jääke mõnevõrra vähem ning metamfetamiini ja MDMA kontsentratsioon oli hüppeliselt vähenenud. Kohtla-Järve piirkonna reovees leidus MDMA-d, metamfetamiini ja kokaiini tunduvalt vähem kui Tallinnas.
Eelnevate aastate reoveeuuringud on kõikides uuringulinnades näidanud nädalavahetusel uimastite tarvitamise tõusutrendi. Ka 2022. aasta Tallinna analüüsi tulemustes oli näha nädalavahetusel niinimetatud meelelahutuse otstarbel tarvitatavate narkootikumide tõusutrendi.
Lisaks nädalavahetuse kõrgematele tulemustele on amfetamiini ja kokaiini puhul näha nädala keskmisest kõrgemaid tulemusi ka töönädala alguses. Üldiselt viitab kokaiini ja amfetamiini jääkide tööpäevane tase reovees pideva tarvitajaskonna olemasolule Tallinnas, kus kõrgema kontsentratsiooniga päevad võivad viidata nii erinevatele suurematele sündmustele/üritustele kui amfetamiini puhul võimalikele tootmisega seotud jääkidele.
Kohtla-Järve piirkonna nädalavahetuse uimastite tarvitamise tasemega on aga vastupidine tendents, kus kõige väiksemad nii illegaalsete kui legaalsete uimastite tarvitamise näitajad olid uuringperioodil just reedel ja laupäeval.
Varasemalt on reoveeuuringu uimastite jääke uuritud Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas, mida seostatakse enim peopaikade ja meelelahutusüritustega. Kohtla-Järve piirkonna tulemused on selgitatavad aga vastupidiselt meelelahutuskohtade/võimaluste puudumisega piirkonnas ja tõenäoliselt eelistavad elanikud nädalavahetusi veeta mujal kui enda püsivas elukohas. Arvesse tuleb võtta ka elanikke, kes viibivad piirkonnas töö tõttu ja lahkuvad sealt nädalavahetusel.
Uuringu raportiga on võimalik tutvuda TAI kodulehel.
2022. aasta sügisel (4.10.–11.10.2022) viidi läbi Tallinna ja Kohtla-Järve piirkonna uuring. Kohtla-Järvelt analüüsiti Järve linnaosa ja Jõhvi-Ahtme reovee voogu, kuhu kuulub Kohtla-Järve Ahtme, Oru, Kukruse linnaosa ja Jõhvi linn. Mõlema piirkonna reoveest analüüsiti eelkõige narkootikumide, alkoholi ja tubaka metaboolseid ehk läbi ainevahetuse tekkivaid jääke (organismi läbimata jäägid tulemust ei mõjuta). Amfetamiini, metamfetamiini ja MDMA puhul analüüsiti puhta aine sisaldust reovees, mitte metaboolseid jääke (võib sisaldada ka organismi läbimata jääke).
Uimastijääkide leidude reoveeuuringu koordinaator, algataja ja rahastaja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Uuringu koostööpartneriteks veeproovide kogumisel olid AS Tallinna Vesi ja OÜ Järve Biopuhastus reoveepuhastusjaam. Reoveeproovide analüüsimudeli väljatöötamisel ja analüüsi tegemisel on TAI koostööpartner Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).
Selle metoodikaga uuring viidi Eestis läbi neljandat korda. Uuring põhineb üleeuroopalisel SCORE protokollil, mille alusel reoveeproovide kogumine toimub aastas ühe nädala jooksul. Esimene sarnane reoveeuuring, mille raames töötas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut välja ka reovee analüüsimudeli, viidi katseuuringuna läbi 2019. aastal Tallinnas, teine uuring toimus 2020 aasta sügisel Tallinnas ja Pärnus ning kolmas 2021. aasta sügisel Tartus ja Narvas. Väljatöötatud analüüsimudel kasutab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kvalitatiivset ja/või kvantitatiivset määramist kõrgsurvevedelikukromatograafia meetodil. Reovees aine sisalduse esialgsed tulemused saadakse mõõdustikus nanogrammi (ng) liitri kohta, mis hiljem teisendatakse milligrammideks (mg) 1000 elaniku päevase tarvitamise kohta. Arvutuse juures on vajalik teada nii uuringupäevade reovee läbijooksu puhastusjaamas, piirkonna elanike arvu kui erinevate uimastite korrelatsioonikoefitsiente.
Reoveeuuringu metoodika puhul peab kindlasti silmas pidama, et tegemist on niinimetatud indikaatormeetodiga, mis annab küll keemiliselt täpse ülevaate reovees esinevate uimastite kontsentratsioonist, kuid mille tulemusi ei saa kindlasti üks-ühele selle piirkonna elanike tarvitamiseks teisendada. Metoodika piiranguteks on määramatus, mis tuleneb piirkonna inimeste arvu hindamisest ja kasutatud korrelatsioonifaktoritest. Samuti on inimeseti tarvitatavad uimastikogused väga erinevad.
