Kuus verenäitajat, mida naisel oleks oluline teada

Kõrge LDL- ehk «halb» kolesterool on üks peamine südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur. Kolesterooli normisaamiseks on küll oluline vähendada kolesterooli menüüs, kuid teine sama oluline osa on tagada toiduga piisav hulk kiudaineid, mis aitab kolesterooli organismist väljutada. Foto: Shutterstock

Millisel kuuel olulisel verenäitajal võiks iga naine silma peal hoida, annab nõu SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann.

Naise tervise ja ilu peamiseks mõjutajaks on tema elustiil – toitumine, liikumisharjumused ning pingetaluvus. Pidev püüd säilitada tasakaalu tööl, kodus ja iseendas võib tekitada stressi, millel võivad olla tagajärjed nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

«Ühelt poolt on oluline terviseriske ennetada ja selgitada aegsasti välja kalduvused veel algusjärgus terviseprobleemidele,» räägib SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann. «Vereanalüüsidele tuginedes saab avastada hormonaalseid- ja ainevahetushäireid, hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste tekke riske ning põletike võimalikku esinemist või puudumist.» Sageli on aga arsti sõnul kehva enesetunde, närvilisuse või hoopis murduvate küünte ja katkevate juuste põhjus kehvveresus ehk aneemia, mõne olulise aine vaegus organismis.

Ferritiin

Madal hemoglobiini- ja ferritiinitase ohustab igas vanuses naisi. Kuutsüklist tulenevalt on naistel juba bioloogiliselt suurem risk rauapuuduse tekkeks. Dr Glükmann rõhutab organismi rauavarude tähtsust, et ennetada kehvveresust ja väsimustunnet. Rauatagavara organismis aitab hinnata ferritiini analüüs.

Kui ferritiini tase veres on väga madal, ei piisa laboriarsti sõnul ainult toiduvaliku korrigeerimisest, vaid ette tuleb võtta preparaadikuur. Raud on aga arsti sõnul just seda laadi aine, mille puhul on tervisele kahjulik nii vaegus kui ka ületarbimine, seetõttu on tähtis määrata neid näitajaid veres.

D-vitamiin

Analüüside statistika näitab, et vaatamata positiivsele trendile viimastel aastatel, on valdav osa Eesti inimeste D-vitamiini proovidest siiski alla normväärtuse. Põhjamaade inimestel ongi valdavalt kõrgem D-vitamiini vajadus. Seda eriti sportivatel inimestel, kuid ka rasedatel naistel ja imetavatel emadel, kes peaksid regulaarselt D-vitamiini juurde võtma, et organismi suurenenud vajadus katta.

Laboriarsti sõnul võimaldab piisav D-vitamiini sisaldus kaltsiumil hästi imenduda ning nõnda väheneb luuhõrenemise risk, mis on väga aktuaalne küpses eas naiste jaoks.

Meditsiini areng on toonud välja D-vitamiini suurema mõju organismile, kui veel paarkümmend aastat tagasi teati. «D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab ka immuunsüsteemi rakke ja insuliinihormooni sünteesi kõhunäärmes, vere hüübimist, närvikoe talitlust ning aitab vererõhku reguleerida, hoida lihased toonuses ja parandada sooritusvõimet. D-vitamiini madalat taset seostatakse suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusesse, kasvajatesse, erinevatesse infektsioonidesse jne,» nimetab dr Glükmann. Ta lisab, et D-vitamiini peaks samuti võtma täpselt nii palju, kui on vaja.

B12-vitamiin

Peale rauapuuduse esineb naistel sageli ka B-grupi vitamiinide puuduse aneemiat. Küpsemas eas võib esineda näiteks B12-vitamiini puudust, mida organism vajab küll väga väikestes kogustes ja varud organismis on mitmeks aastaks, kuid mida peab siiski iga päev saama juurde.

Mida vanemaks inimene saab, seda kehvemaks muutub imendumine ja vaegus on kerge tulema.

Vitamiin B12 on meile vajalik närvisüsteemi vitamiin, mis on tihedalt seotud rasv- ja aminohapete ainevahetusega ning täidab rolli tervete ja toimivate erütrotsüütide ehk punavererakkude tootmises ning keharakkude uuenemises.

Enesetunde järgi on B12-vitamiini puudust raske märgata, sest tuntavad muutused organismi talitluses võivad avalduda alles 5–10 aasta pärast. Kui naisel on vitamiini B12 tase madal, on raskendatud näiteks keskendumis- ja õpivõime, halveneb mälu, ollakse närvilisemad ja stressile vastuvõtlikumad, esinevad neuroloogilised vaevused ja oht kehvveresuse tekkeks.

Kilpnäärme analüüs TSH

Peaaegu 80 protsenti kilpnäärmehaigusi põdevatest inimestest on naised. TSH ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni taseme määramine võimaldab hinnata, kas kilpnääre töötab ootuspäraselt või on tegemist kilpnäärme ala- või ületalitlusega. Mõlemad häired alluvad hästi ravile, mistõttu on parema elukvaliteedi ning tõsisemate tervisehädade vältimiseks vajalik õigeaegne diagnoos.

Kilpnäärme ületalitluse sümptomiteks on südame kloppimine, higistamine, kaalulangus, närvilisus, käte värisemine ja unehäired. Kilpnäärme alatalitlusele viitavad kehakaalu tõus, kuiv nahk, kõhukinnisus, jõuetus ja ka kolesterooli sisalduse tõus veres.

Kolesterool

Üks südamehaiguste peamine põhjus on normväärtusest kõrgem kolesteroolitase. Normist kõrgem näit on SYNLABi viimase kolme aasta statistika alusel üle pooltel Eesti inimestel ning enam just naistel.

Dr Glükmanni sõnul on peamised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid just normväärtusest väljas kolesterooli ja LDL-kolestrooli tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski nii stress ja ebapiisav puhkus kui ka ebatervislik toitumine ning vähene liikumine. «Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse nii-öelda halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,» selgitab laboriarst.

Kõrge kolesteroolinäit ei kimbuta üksnes ülekaalulisi inimesi, sageli on näitajad kõrged pealtnäha saledatel inimestel, keda kontrolli ei saadeta. Peale toitumise korrigeerimise on tulemuse saavutamiseks vajalik regulaarne füüsiline liikumine.

CRP ehk põletikuanalüüs

Olulise näitajana, mis mõjutab südame- ja veresoonkonna tervist, toob laboriarst välja ka põletikuanalüüsi ehk täpsemalt kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk põletikunäitaja. CRP madala väärtuse korral on veresoonte kahjustuse risk väiksem, kõrgemate väärtuste korral aga suurem.

«Oluline on kontrollida ka veresuhkru ja glükeeritud hemoglobiini taset (HbA1c). Veresuhkur on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged väärtused võivad osutada suhkruhaigusele ja põhjustada aja jooksul ka veresoonte seinte kahjustusi,» selgitab laboriarst. «Kõrge glükoositase veres soodustab südamepuudulikkuse kujunemist ning diabeetikutel on mitu korda suurem risk südamehaiguste tekkeks, võrreldes nendega, kellel suhkruhaigust ei esine.»

Teadlik tervisekäitumine loob eeldused elu parima vormi saavutamiseks

«Naise toidusedelis peaksid olema puu- ja köögiviljad ning unustada ei tohiks piima- ja täisteratooteid ega ka kala. Vajalik on piisav liikumine, füüsiline koormus,» soovitab dr Glükmann. Terviseteadlikkus peaks kindlasti kasvama vanusega ning eraldi tähelepanu vajab üleminekuiga.

Arsti sõnul on paljudele naistele abiks ka see, kui nad vanuse tõustes piiravad alkoholi ja kofeiini tarbimist ega söö palju vürtsikaid ning suhkrurohkeid toite. Need kõik võivad soodustada ühel hetkel üleminekueaga kaasnevaid vaevusi. Teadlik tervisekäitumine loob eeldused elu parima vormi saavutamiseks olenemata vanusest.

Millistele küsimustele peaks andma vastused naiste regulaarne tervisekontroll:

Kas põhilised tervisenäitajad on korras?

Kas esineb varjatud terviseprobleeme, näiteks põletikku, rauapuudust või kehvveresust?

Milline on D- ja B12-vitamiini tase ning rauavarud?

Kas kilpnäärme talitlus on korras?

Kas igapäevane toiduvalik toetab tervist?

Kas kehas on enneaegse vananemisega (oksüdatiivne stress) võitlemiseks vajalikus koguses antioksüdante?

Kas tarbid piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid kauni naha, juuste ja küünte saavutamiseks?

Kas närvisüsteemi talitlus on toetatud?

Milline on organismi vastupanuvõime viirustele?