Mees, kas tead, milliseid uuringuid tehakse eesnäärmehaiguste puhul?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesnäärmekaebustega seotud arstivisiidi oluliseks osaks on kaebuste ulatust täpsustavate küsimustike täitmine. Spetsiaalsed küsimustikud on väljatöötatud nii eesnäärmepõletiku kui ka eesnäärme healoomulise suurenemisega või üldiselt kusemishäiretega patsientidele.

Läbivaatus

Läbivaatuse ulatus sõltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha. Vahel võivad vaevuste põhjuseks olla hoopis anatoomilised muutused või siis põletikud suguorganitel – peenisel või munanditel. Kõige tähtsamaks läbivaatuse komponendiks, eriti vanematel meestel, on eesnäärme kontroll sõrmega. Selle uuringu käigus viib arst oma sõrme mehe pärasoolde ja katsub läbi selle eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav. Siiski võib eesnäärmepõletiku puhul eesnäärme katsumine olla veidi valulik.

Kusevoolu kiiruse ja jääkuriini mõõtmine

Üldtervisele kõige ohtlikumaks loetakse just kusevoolu kiiruse langust ja sellest tingitud põie mittetäielikku tühjenemist. Seetõttu on paljudel juhtudel oluliseks uuringuosaks kusevoolu kiiruse mõõtmine spetsiaalse aparaadiga. Uuring on väga lihtne – kui põis on parajalt täis, tuleb urineerida lehtrikujulisse anumasse, mis on ühendatud arvutiga. Registreeritakse kuse väljumise kiirus ja väljakustud vedeliku kogus. Tõese vastuse saamiseks peab uriini kogus olema vähemalt 100 ml. Heaks kusevoolu maksimumkiiruseks loetakse üle 10 milliliitri sekundis.

Sageli kombineeritakse uuring põide jäänud kusekoguse (jääkuriini) mõõtmisega. Kõige parem on seda mõõta ultraheli uuringuga kõhu eespinnalt kohe peale kusevoolu kiiruse uuringut. Jääkuriini ei tohiks põide jääda enam kui 100 milliliitrit.

Uriini analüüs ja külv

Uriini analüüsiga saab vajadusel kontrollida neerude tööd, aga ka põletiku esinemist mehe kuseteedes.

Eesnäärmesekreedi või sperma analüüs

Eesnäärmepõletiku diagnoos saab tugineda vaid eesnäärmest pärit sekreedi uuringutel. Vajaliku materjali kättesaamiseks on kaks peamist võimalust. Noorematel meestel on lihtsam uurida seemnevedelikku, mis koosneb umbes 1/3 ulatuses eesnäärmesekreedist. Vanematel meestel, kelle seksuaalsus on vähenenud, võib osutada kergemaks eesnäärmesekreedi uuring. Materjali kogumine algab samamoodi kui eesnäärme kontroll sõrmega, aga arst masseerib eesnääret veidi tugevamini ja pikema aja jooksul, eesmärgiga saada mõni tilk eesnäärmesekreeti. Mõlemast materjalist on võimalik teha mitmesuguseid uuringuid põletiku, aga ka mikroobide suhtes.

PSA test

Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärmekude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSAst satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärmekasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärmekoest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

Siiski pole ka PSA test päris ideaalne. Kasvaja kõrval võib PSA taset kergitada ka eesnäärmepõletik, vähemal määral ka hiljutine seemnepurse, eesnäärmemassaaž, aga ka näiteks pikem jalgrattasõit.

Oluline on teada, et PSA taseme tõus veres ei tähenda alati, et mehel on vähk. Kasvaja tõenäosus on suur, kui PSA tase on väga kõrge (>20 ng/ml). Kui tase on vaid mõõdukalt tõusnud, tuleb alati arvesse võtta teisi võimalikke PSA tõusu põhjustavaid haiguseid või tegureid. Enamasti on põhjuseks ikkagi eesnäärme healoomuline suurenemine või eesnäärmepõletik.

PSA testi tundlikkust ja spetsiifilisust aitab veidi tõsta selle erinevate vormide määramine, samuti PSA väärtuse muutuse jälgimine ajas. PSA on veres kahe põhilise vormina – seotuna teiste valkudega ja «vaba» – sidumata PSAna. Just vaba PSA tase on osutunud väga väärtuslikuks lisatestiks. Mida madalam on vaba PSA tase, seda suurem on kasvaja tõenäosus.

Juhul kui PSA väärtus on üle 2 ng/ml, on lisaks soovitav teha ka vaba PSA test (enamikes Eesti laborites toimub lisatesti tegemine automaatselt).

Juhul kui vaba PSA % üldisest PSA tasemest on >25%, on kasvaja tõenäosus väga väike.

Väga oluline on jälgida PSA väärtuse muutumist aasta jooksul. Mida kiirem on PSA taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on põhjuseks pahaloomuline kasvaja. PSA taseme kiirele suurenemisele tuleb tähelepanu pöörata ka juhtudel, kus PSA testi väärtus on näiliselt normi piires (<2 ng/ml).

Loe eesnäärme tervise kohta lähemalt SIIT.