RAAMATUSOOVITUS ⟩ Hunt lambanahas: inimtüüp, kes hävitab teiste elusid mängleva kergusega

Kõrvaltvaatajad ei pruugi varjatud nartsissisti poolt väärkoheldud inimest mõista. Foto: Shutterstock

Kas olete romantilises suhtes või väljumas suhtest, mis tekitab teis tohutut segadust ja paneb teid tundma, et olete hulluks minemas? Kas teie ema näib kõigile teistele peale teie imeline, kuid suureks saades ei teadnud te hästi, milline te inimesena olete ja tundsite, et kõik on teie süü? Kas isaga üles kasvades tundsite, otsekui kõnniksite õhukesel jääl ja teil on raske temaga sidet luua, samas kui teised ütlevad, kui palju teil isaga vedanud on? Kas olete läinud abikaasale teid häirivast probleemist rääkima, kuid lõpuks vabandate tema ees? 

Ehkki Amy uskus, et ta abielu on hea, oli ta aastaid endas kahelnud, uskudes, et tema on süüdi nende abielus pinnale kerkinud probleemides. Nüüd tundus talle osaks saav kohtlemine tema jaoks vale, ehkki ta mõtles ikkagi, kas mehel siiski mitte õigus pole. Mees näis olevat nii kindel ja rääkis nii ratsionaalselt. Ta sõnad olid julmad, kuid neisse oli pikitud ka armastust väljendavaid sõnu, mis muutsid selle sõnumi veelgi segasemaks. Kui Amy mehega rääkis, valitses ta kehas segadus ja kohati tundis ta ka iiveldust. Tal oli raske selgelt mõelda. Amy tundis, et temast oleks otsekui üle sõidetud ja et temaga räägitakse nagu alamaga. Sõnad, mis üle mehe huulte tulid, olid solvavad. Mees ütles, et «õpetab» talle elutõdesid ja seda, kuidas käituma peaks.

Amy märkas, et on hakanud lähedastele sõpradele ja pereliikmetele esitama selliseid küsimusi nagu: Kas ma tahan teisi kontrollida ja olen manipuleeriv, nagu ta väidab, ja ma lihtsalt ise ei näe seda? Äkki ma olengi olnud isekas? Ma ei suuda selgelt mõelda. Ma ei saa enam aru sellestki, mis mu enda puhul õige on ja mis mitte. 

Raamatu «Passiivagressiivne varjatud nartsissist» autor Debbie Mirza on kogenud aastate pikkust segadust ja kognitiivset dissonantsi. Seetõttu oli ta otsimas raamatut, mis aitaks temas keerlevat segadust kõrvaldada. «Lugesin läbi palju raamatuid nartsissismi kohta, kuid ei suutnud leida ühtegi, mis oleks rääkinud nartsissismi varjatud vormist.» Seetõttu võttis naine endale eesmärgiks koguda kokku inimeste lood, teha põhjalikku uurimistööd ja panna kirja kõik, mida peaks teadma passiivagressiivse varjatud nartsissismi kohta. 

See on inimtüüp, kellega olete koos elanud või töötanud võibolla aastakümneid. Varjatud nartsissist võib pikka aega näida armastava partnerina. Ta manipuleerib ja hoiab teid piltlikult öeldes vangis, ilma et te sellest isegi aru saaks. Alles suhte lõpus muutub ta agressiivsemaks. Ta süüdistab ebaõnnestumises teid. Ütleb, et pole teid kunagi päriselt armastanudki või «Sa peaks õnnelik olema, et ma suutsin sinuga nii kaua koos olla».

Intervjueerisin nii naisi kui ka mehi, kes on sellise väärkohtlemise ohvriks sattunud. Valdaval osal oli raske oma suhet kirjeldada. Kõigi nende nägudelt vaatas vastu hämmeldus. See on tavaline. Selgitamine on keeruline, sest väärkohtlemine on hästi peidetud ja vaevu aimatav. Nende inimeste peale ei karjutud. Nad ei kogenud füüsilist väärkohtlemist. Nähtavaid haavu ei olnud. Samas on selle mõju psüühikale sügav. [...] Paljud neist, kes käivad teraapias saamaks abi depressiooni, energiapuuduse, madala enesehinnangu, ärevuse ja segaduse käes kannatamise tõttu, ei aima üldse, et nende probleemide põhjuseks on hoopis väärkohtlemist täis suhe, olgu see siis partneri, lapsevanema või kolleegiga. 

Kuidas varjatud nartsissisti ära tunda?

• Neil puudub tugev identiteet ehk teadmine sellest, kes nad tegelikult on. Nad on nagu kameeleonid, muutudes selle inimese sarnaseks, kelle läheduses nad parasjagu on. Oskus tundeid peegeldada paneb teid uskuma, et teil on nartsissistiga palju ühist. 
• Nad ei pruugi karjuda ega muutuda vägivaldseks, kuid neis on peidus palju viha. Varjatud nartsissistiga koosolemine tundub, nagu seisaks vulkaani läheduses, mis võib iga hetk pursata. 
• Isegi kui nad paistavad usaldusväärsed ja kindlad, on nad uskumatult head valetajad. 
• Varjatud nartsissistid kritiseerivad ja annavad hinnanguid, see võimaldab teisi kontrollida ja aegamööda langetada nende enesekindlust. 
• Paljudel ellujääjatel on keeruline selgitada, kuidas nende varjatud nartsissist nende peale armukade oli. See on pigem kõhutunne. Kuna nartsissist tahab olla esikohal, siis näeb ta ohtu selles, kui pöörate kellelegi teisele liiga palju tähelepanu. 
• Nad ei teadvusta endale oma probleeme ja seetõttu projitseerivad need teile. See tähendab, et lõppkokkuvõttes tunnete teie end süüdi olevat, vabandate ja häbenete asjade pärast, mis ei ole teiega seotud. 
• Segased sõnumid on varjatud nartsissisti peamine töövahend. Nende sõnad ja teod ei lähe kuidagi kokku. Sõnadega väljendavad nad ühte, kuid oma käitumisega annavad hoopis teistsuguse signaali. 
• Terved inimesed tunnevad ja väljendavad oma mõtteid ja emotsioone siiralt. Nartsissist on aga nagu emotsioonideta robot, ta ütleb teile oma eesmärgi saavutamiseks seda, mida  arvab teid kuulda soovivat. 
• Varjatud nartsissistid ei ole huvitatud teie arengust isiksusena, nad ei taha teid õnnelikuna näha, sest see võib muuta teie manipuleerimise raskemaks. Just seetõttu ei kiida ega tunnusta nad teisi inimesi. 

Varjatud nartsissistid jätavad petliku mulje, justkui oleks tegu empaatilise, hooliva ja tõeliselt hea inimesega. Tegelikkuses on selline inimene hunt lambanahas. Tihti suudavad nad ära petta nii perelepitajad, advokaadid kui ka psühholoogid. Varjatud nartsissistid teevad sageli muljetavaldavat karjääri, kirjutab Mirza oma raamatus. Nad võivad olla pastorid, vaimsed juhid, terapeudid ja vabaühenduste juhid. Varjatud nartsissist võib olla ka poliitik, kes on sarmikas, vaatab sulle otse silma sisse ja jätab tõeliselt hooliva mulje. 

«Kas teie abikaasa unustas palju, näiteks et palusite tal poest õunu tuua?»

«Jaa! Umbes 70% poeskäikudest. Kui ta läks kohvikusse, siis palusin, kas ta saaks mulle vett tuua. Ta vastas mulle rõõmsalt: «Loomulikult!» Ja seitsmel korral kümnest tuli ta tagasi auto juurde ilma veeta, öeldes: «Oi, mul on nii kahju. Ma unustasin täitsa ära.» Näis, nagu tunneks ta iga kord unustades end väga kehvasti. Ja mina ütlesin talle alati, et pole hullu. Tundsin ärritust ja segadust, sest seda juhtus nii tihti, kuid ma ei tundnud, et tohiksin olla ärritunud, sest tegemist oli ju lihtsalt siira hajameelsusega. Kas selline käitumine on nartsissistide puhul tavaline?»

«Jah, vägagi. Kas ta läks kunagi tagasi, et teile vett tuua?»

«Ei, mitte kunagi. Ma ei pööranud sellele ka tähelepanu.»

«Aga kuidas oli sünnipäevadega? Mis tunne oli neid koos mehega tähistada?»

«Sünnipäevad olid kohutavad. Kuid probleem on selles, et ma ei tea täpselt, miks. Ta ei olnud minu vastu kuri. Ta ostis mulle alati kingitusi. Vahel viis õhtusöögile. Samas aga lõpetasin oma sünnipäevad nuttes ja tema ees millegi pärast vabandades. Ma isegi ei mäleta nüüd enam, miks. Võibolla selle pärast, et ei väljendanud piisavalt oma tänulikkust. Ta ostis mulle kinke, kuid sageli olid need sedasorti asjad, mida ma ei tahtnud. Siis rääkis ta tavaliselt mulle pika loo sellest, kuidas ta kingituse leidis ja kui palju mõttetööd ja suurt jõupingutust see temalt nõudis, ning mina tundsin, et ma pean nüüd kuidagi ülevoolavalt reageerima, ehkki tegemist oli asjaga, mida ma poleks mitte iialgi ise tahtnud. Siis tundsin end halvasti oma pealiskaudsuse ja tänamatu olemise pärast. Sünnipäevad valmistasid mulle alati pettumuse, ja ma olin rõõmus, kui need mööda said. Mingil põhjusel need väsitasid mind. Ma ei tundnud kunagi, et tal on hea meel mu sünnipäeva tähistada, mulle midagi erilist teha. Ta näis alati olevat ärritunud, et pidi minu jaoks mingeid asju tegema. Vahel kulutas ta palju raha ja ostis mulle midagi uhket. See tekitas minus tegelikult stressi, arvestades rahasummat, mis ta sellele kulutas. Mulle tundus, et ma ei saa midagi talle selle kohta öelda, sest ta oli nii palju vaeva näinud.»

Debbie Mirza annab oma raamatus suurepärase ülevaate sellest, kuidas varjatud nartsissist käitub ja mõtleb. Ta tõmbab teema laiemaks ning kirjutab ka sellest, milline on varjatud nartsissist lapsevanemana ja töökaaslasena. Teemat selgitavate lõikude vahele on pikitud ellujääjate lood, mis on niivõrd inimlikud, aga valusad. Lisaks on autor andnud võimaluse oma mõtted kohe raamatusse kirja panna. Raamatut «Passiivagressiivne varjatud nartsissist» peaksid lugema kõik, et hoida oma vaimset ja füüsilist tervist emotsionaalse väärkohtlemise eest. 

Kuhu pöörduda vaimse tervise abi saamiseks?

• Psühholoogilise kriisiabi telefon (tööpäeviti kl 9–20): 631 4300
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon kõigile, kes otsivad tuge: 116 123
• Laste ja noortega seotud probleemide korral pöördu Lasteabi poole: 116 111 või lasteabi.ee
• Ohvriabi pakub tuge, kui sind on koheldud vägivaldselt, hoolimatult või halvasti: 116 006 või palunabi.ee

Katkend raamatust:

Ellujääjatega rääkides märkasin, et paljud neist kogesid varjatud nartsissistiga suhtes olles või nendega üles kasvades sarnaseid haigusi.

Inna Segali «Secret Language of Your Body» («Su keha salajane keel») on raamat, mida teisele sageli soovitan ja millest mul endal on palju abi olnud. Autor loetleb üles haigused ja kehaseisundid ning kirjeldab seejärel nende sümptomeid või haiguste võimalikke emotsionaalseid põhjusi. Olen uurinud sealt infot enda ja oma laste, mu sõprade erinevate seisundite kohta. Olen aastate jooksul olnud hämmeldunud, kuivõrd imeliselt täpne on ta raamat olnud.

Meie kehad on targad ja räägivad meiega kogu aeg. Keha teab enne, kui konkreetne teadmine meie teadvusesse jõuab. Paljud uuringud on seda kinnitanud. Üks selline uuring, mida kirjeldas Malcolm Gladwell oma raamatus «Blink: The Power of Thinking Without Thinking» («Silmapilk – mõtlemata mõtlemises peituv jõud»), tehti Iowa ülikoolis, kus rühm teadlasi korraldas katse – nad panid õpilaste ette neli kaardipakki. Kaks neist olid punast ja kaks sinist värvi. Mõlemat värvi kaardi puhul oli variant seda pakist võttes kas raha võita või kaotada. Katse seisnes lihtsas hasartmängus. Tudeng pidi keerama ringi kaarte emmast-kummast pakist, ühe kaardi korraga ja eesmärk oli võita võimalikult palju raha. Kuid tudengid ei teadnud, et punased kaardid olid raha suurelt kaotamise kaardid. Võidud olid suured, kuid ka kaotused. Siniste kaartidega oli võimalik aeglasemalt võita, kuid ka kaotused väiksemad. Teadlased tahtsid näha, kui kaua kulub katsealustel aega, et süsteemile pihta saada.

Teadlased täheldasid, et umbkaudu pärast viiekümnenda kaardi ümberpööramist hakkas katsealustel tekkima aimdus, et tegemist on mingi kokkumänguga. Pärast kaheksakümnenda kaardi üleskorjamist oli enamik neist saanud kaardipakkide erinevusest aru. Katse oli lihtne, kui üks põnev keerdkäik välja arvata. Teadlased olid ühendanud kõik katsealused masina külge, mis mõõtis nende peopesas olevate higinäärmete aktiivsust. Ja siinkohal üks üllatav aspekt: teadlased avastasid, et hasartmängurite peopesad hakkasid stressi peale higistama juba pärast kümnendat kaarti! Ja veel, umbes kümnenda kaardi juures muutus ka nende käitumine. Nad hakkasid automaatselt eelistama siniseid kaarte punastele. Katsealuste alateadvus oli mängu loogikale pihta saanud juba enne, kui nende teadlik meel erinevustest teadlikuks sai.

Varjatud nartsissistiga suhtes olemise ajal teadis teie keha tõde selle inimese kohta ja teie kogetud varjatud väärkohtlemise kohta, enne kui teie mõistus sellest aru sai. See kaardimäng oli lihtne ja elu varjatud nartsissistiga on sellest ikka väga kaugel. See katse on hea näide sellest, kui palju me saame oma enda keha reaktsioone usaldada. Sageli avalduvad need reaktsioonid füüsiliste või vaimsete haigustena, näiteks depressioonina.

Kui uurisin meestelt ja naistelt, mis laadi füüsilisi ja vaimseid haigusi nad varjatud nartsissistiga suhtes olemise ajal kogesid, nimetasid nad mitut levinud haigusseisundit. Uurisin neilt, kas nad tahaksid, et loeksin neile ette võimalikud emotsionaalsed põhjused, mis nende füüsilistel seisunditel olla võiksid. Kui ma neile Segali raamatut ette lugesin, olid nad kõik kuuldust hämmeldunud. Mõnel tulid pisarad silma. Kuuldu oli täpselt see, mida nad olid oma suhtes tundnud.

Toon mõned näited, koos katkenditega Segali raamatust «The Secret Language of Your Body»:

Kui Dana oli umbes aasta oma varjatud nartsissistiga kohtamas käinud, tekkis tal raskekujuline kandidoos. Kui lugesin talle ette, mida keha talle sellega öelda püüdis, ei suutnud ta seda uskuda.

• Iseendas kahtlemine.
• Hajameelsus, uimasus, kurnatus, stress, lõksus olemise tunne.
• Rahulolematus partneriga.
• Raskus inimeste usaldamisega.

Kui Dana nende kirjelduste peale mõtles, märkas ta, et oli kõike seda toona tundnud, kuid tähelepanuta jätnud, sest mees oli ju niivõrd tore. Ta meeldis kõigile ja teised kinnitasid talle pidevalt, kuidas tal küll vedanud on. Suur armupommitamise lõks oli üles seatud, seega usaldas ta rohkem mehe jäetud muljet kui seda, mida ta ise sisimas tundis. Ta leidis õigustuse mehe nendele käitumisviisidele, mis ei olnud kenad ja lugupidavad, uskudes, et mees armastas teda ja hoolis temast. Ta keha teadis paremini ja püüdis teda hoiatada. Dana tundis stressi ja lõksus olemise tunnet kindlal põhjusel. Tal oli raske meest usaldada, sest ta keha teadis, et teda ei saa usaldada. Dana ei teadnud, kui palju ta saab iseennast usaldada.

Jane kasvas üles koos oma varjatud nartsissistist emaga. Tal oli krooniline kurgumandlipõletik juba varasest lapsepõlvest. Selle arvatavad emotsionaalsed põhjused olid ilmsed.

• Viha, raev, haigetsaamine, vihkamine.
• Alaväärsustunne.
• Suutmatus enda eest seista, isegi kui sees pulbitses raev.

Need olid kõik tunded, mida Jane üles kasvades tundis. Kuseteede põletikud on levinud probleem naistel, kes on olnud romantilises suhtes varjatud nartsissistiga. Selle arvatavad emotsionaalsed põhjused on järgmised:

• Tohutu süü- ja hirmutunne.
• Sügav veendumus, et sinuga on midagi väga valesti.
• Inimestele endaga manipuleerimiseks ja enda kontrollimiseks võimaluse andmine.
• Seksuaalne surve ja häbi.

Keha on imeline. Keha teab kohe. Need naised olid kõik jahmunud oma haiguste põhjustest teada saades. Nende keha oli kinnitanud kõike, mida nad tol hetkel tundnud olid. Muud sagedased seisundid, millest ma intervjuude käigus kuulsin, olid fibromüalgia, peavalud, ärevus, astma ja krooniline väsimus.

Osa paranemisprotsessist on enda usaldama õppimine. Kui olete suhtes varjatud nartsissistiga, on enda usaldamine miski, mille olete endas alla surunud. Varjatud nartsissist valetab ja manipuleerib, kuid näib olevat armastav ja süütu; see muudab oma tunnete ja ka oma keha usaldamise väga raskeks ja segadust tekitavaks. See, mida varjatud nartsissist ütleb, kõlab targa ja mõistlikuna, kuid teie keha räägib teile midagi muud.

Tõde on lihtsalt see, et te olete ise enda jaoks parim tõe baromeeter. Teie keha on teiega, et teid aidata, teid juhendada. Kui mõtlete kõigile füüsilistele ja psühholoogilistele sümptomitele, mida varjatud nartsissistiga koos olles kogesite, ning loete kirjeldust nende võimalike emotsionaalsete põhjuste kohta, siis näete, kui uskumatult geniaalne teie keha on. Teie keha teadis enne teid.

Debbie Mirza raamat «Passiivagressiivne varjatud nartsissist». Foto: Rahva Raamat

Raamatusoovitusel aitas valmida Rahva Raamat.