Kuidas salakavalat meningiiti ära tunda?

Foto: Tima Miroshnichenko, Pexels

• Kõige olulisem küsimus on, kui kiiresti õnnestub haigus ära tunda.

Meningiit ehk ajukelme põletik on sagedasem haigus, kui me arvata oskame. Alguse võib see saada nii bakteritest kui viirustest ning see kahjustab aju ning närvisüsteemi nii palju, et suremus võib ulatuda 10 protsendini. 

Seni on levinud arvamus, et bakteriaalne meningiit tekib järsku ja siis esineb vähemalt kolm sümptomit neljast ehk «klassikaline triaad» – kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine.

Viiruste tekitatud põletik võib olla ka aeglase kuluga ning siiani on tunnusteks peetud peavalu, iiveldust, oksendamist, väsimust ja enamasti esinevat kuklakangestust.

Üsna hämmastama panevas uuringus leitakse aga, et meningiidi sümptomite «klassikaline triaad» on haruldane nii lastel kui ka täiskasvanutel. Ning laste ja täiskasvanute sümptomid on erinevad.

Meningiidi korral on heade ravitulemuste saavutamiseks ülioluline sümptomite õigeaegne äratundmine ja ravi. Tänavusel Euroopa kliinilise mikrobioloogia ja nakkushaiguste kongressil (ECCMID 2023, Kopenhaagen, 15.–18. aprill) esitletavad uuringud näitavad, et nii täiskasvanutel kui ka lastel esineb enamasti ainult üks klassikalistest sümptomitest. Seda, et kolm sümptomit esinevad üheaegselt, juhtub harva. Veel keerulisemaks teeb olukorra see, et lausa ühel patsiendil seitsmest pole ühtegi n-ö klassikalist tunnust. 

Taani teadlased vaatasid-kuulasid üle bakteriaalse meningiidiga haiglasse jõudnud patsientide andmed aastast 2016 kuni 2021. Osa sümptomeid nimelt saadi kiirabi telefonikõnede arhiveeritud helifailidest.

209 patsiendist 171 olid täiskasvanud ja 38 lapsed. Kõige sagedasem sümptom oli muutunud vaimne seisund – 61 protsenti täiskasvanutest ja 42 lastest.

Sageduselt teine oli palavik – pooltel täiskasvanutest ja 92 protsendil lastest.

Kuklakangestus oli vaid 6 protsendil täiskasvanutest ja 18 protsendil lastest. 

Lastel esines võrreldes täiskasvanutega sagedamini palavik (92 vs. 50 protsenti), väsimus (71 vs. 49 protsenti), lööbed (16 vs. 1 protsent) ja kuklakangestus (18 vs. 6 protsenti). 

Täiskasvanutel esines sagedamini muutunud vaimne seisund (61 vs. 42 protsenti), peavalu (36 vs. 21 protsenti) ja jalavalu (15 vs. 3 protsenti).

Enamikul patsientidest – 85 protsendil – esines vähemalt üks kolmest meningiidi klassikalise triaadi sümptomist, kuid vaid 3 protsendil esinesid kõik kolm. Märkimisväärsel osal – 16 protsendil täiskasvanutest ja 8 protsendil lastest – ei olnud ühtegi neist sümptomitest.

Uuringut juhtinud dr Nichlas Hovmand ütleb: «Bakteriaalse meningiidiga patsiendid pöördusid kiirabi poole sümptomitega, mis lastel ja täiskasvanutel märkimisväärselt erinesid. Klassikaline sümptomite triaad oli haruldane nii lastel kui ka täiskasvanutel. Väga vähesed patsiendid said enne vastuvõttu antibiootikume. Soovitame kõikidel juhtudel, kui patsiendil on palavik või muutunud vaimne seisund, uurida täiendavaid asjakohaseid sümptomeid.»

Väheste antibiootikumide kohta, mis on juba enne haiglasse jõudmist välja kirjutatud, ütleb ta: «See on väga keeruline teema ja haiglaeelsete antibiootikumide retseptide madal määr on tõenäoliselt seotud ebaspetsiifiliste sümptomitega, mis muudavad varajase diagnoosimise väga keeruliseks. Varajase antibiootikumiravi tagamine on kriitilise tähtsusega ja kahjuks on see jätkuvalt levinud probleem, mis põhjustab haigusi ja suremust meningiidi tõttu, kuigi tõhus ravi on saadaval. Selle haiguse ravi alustamisega hilinemine on endiselt tohutu tähtsusega teema, kui soovime parandada patsientide tulemusi, ja see on midagi, mida me praegu oma uuringurühmas uurime.»

Hovmand lisab: «Millised sümptomid on olulised, on igal üksikjuhul erinevad, kuna mõnikord võib meningiidi kahtluse kinnitamiseks piisata mõnest sümptomist ja seega ei muuda edasine küsitlus strateegiat. Kui esinevad näiteks kõik kolm triaadi sümptomit, on ebatõenäoline, et muud sümptomid kõrvaldaksid meningiidi kahtluse. Kahtluse korral võib täiendav küsitlus aidata eristada meningiiti ja teisi kahtlustatavaid diagnoose, milleks on enamasti muud infektsioonid või insult. Seega on teadmine, millised sümptomid meningiidiga patsientidel esinevad, oluline vahend, mis aitab patsiente võimalikult varakult leida, kuid see on keeruline, kuna haiguse algstaadiumis on sümptomid sageli ebaspetsiifilised.»

«Me soovitame kõigilt patsientidelt, kellel on palavik ja/või muutunud vaimne seisund, küsida konkreetselt seotud sümptomeid, nagu kuklajäikus, jalavalu, peavalu ja lööbed. Siiski on väga oluline meeles pidada, et enamikul bakteriaalse meningiidiga patsientidest ei esine kõiki spetsiifilisi sümptomeid, eriti haiguse algstaadiumis. Võimalikke sümptomeid on palju ja lisaks juba mainitutele võivad nende hulka kuuluda värinad ja/või krambid, seljavalu, kõhulahtisus, külmetusnähud, õhupuudus ja oksendamine.»

Allikad: European Society of Clinical Microbiology and Infectious Diseases, EurekAlert.