Professor: keskkonnasaaste tekitab mitmesuguseid terviseprobleeme

Keskkond mõjutab tervist mitmel moel. Ühelt poolt avaldab keskkonnasaaste tervisele otsest toksilist mõju, teiselt poolt mõjub stress, mida tekitab elukeskkond. Niimoodi nendib Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.

Igal aastal sureb Eestis keskkonnategurite halva mõju tõttu enam kui tuhat inimest rohkem, kui võiks. «Kuni see ei ole null, on meil vaja probleemidega endiselt tegeleda,» ütleb Orru.

Raketina tõusnud kinnisvarahinnad puksivad osa inimesi Tallinna eluasemeturult kõrvale. Kas sel juhul saab end vähemalt lohutada mõttega, et mujal on tervislikum elada? Tallinnas elamine tähendab teie läbi viidud uuringute kohaselt lühemat eluiga.

Oodatav eluiga on Tallinnas kõrgem kui Ida-Virumaal. Tallinnas elamisega on aga seotud paradoks – ühelt poolt mõjutab füüsilises keskkonnas olev saaste, teisalt aga psühhosotsiaalne keskkond. Kui sul tööd ei ole, võid olla küll puhtas looduses, aga tekivad ikka terviseprobleemid. Vanem inimene ei pruugi jaksata maapiirkonnas maja kütta ja tal võib olla halb sisekeskkond, renoveerimata. See ei ole tervislik.

Tallinnas on aga rohkem liiklust, sellest tulenevat õhusaastet ja rohkem müra, ja see kahjustab tervist. Viimase, sügisel meie läbi viidud mõjuhinnangu kohaselt vähendab Tallinna kesklinna õhusaaste keskmist oodatavat eluiga rohkem kui aasta võrra. Lisaks sellele mõjutab müra tervist.

Kuidas müra tervist kahjustab?

Müra tekitab häiritust. Osalt on see meie kaitsereaktsioon – kui organism midagi kuuleb või tunneb, aimab ohtu ja asub end kokku võtma. Liiklusmüra kuuldes tekib ärevus ja püüad sellega tegeleda. See on aga organismile lisakoormus, stress, et pead sellega pidevalt tegelema. Kui see on ühtlane, harjud ära, aga liiklusmüra on ebaühtlane. Auto sõidab mööda, on vaiksem, rahuned, tuleb uus sõiduk. Lennuliiklus on samuti ebaühtlane müraallikas, mis häirib oluliselt rohkem kui stabiilne müra.

Kui oled häiritud, tekivad ka uneprobleemid. Kui korralikult ei maga, tekivad ainevahetushäired. See aga võib viia rasvumise ja teise tüübi diabeedi tekkeni.

Auto asemel tuleb siis välja tuua jalutuskingad.

On aga ka hea uudis – vaatasime mõju muutust viimase kümne aasta jooksul ja umbes veerandi võrra on need mõjud vähenenud. Kuigi autosid tuleb juurde ja liiklustihedus kogu aeg kasvab, on kohaldatud rohkem regulatsioone autotööstusele. Uus auto saastab isegi mitu korda vähem kui vanem auto – seetõttu on õhukvaliteet linnades paranenud. Teavitustöö, et inimesed rohkem jalgsi või jalgrattaga liiguksid, ei ole aga kahjuks õnnestunud. Rahvatervise tarvis oleks oluline ka seda muuta, sest vähene füüsiline aktiivsus tähendab ülekaalulisust ja muid terviseprobleeme. Kõnekas on fakt, et enam kui pooled Eesti inimesed on ülekaalulised.

Cambridge’i ülikooli teadlased teatasid hiljaaegu, et juba 11 minutit kiiret kõndi päevas aitab vähendada südamehaiguste ja mitmete vähivormide tekke riski.

Bussiga sõitmine on ka seetõttu autost etem, et peatusesse peab kõndima – natukenegi liigud.

Kas ilma tasub ka arvesse võtta? Inauguratsiooniloengul ütlesite, et tuulevaikse ilmaga ei lendu õhusaaste laiali ja sisse hingatavate peenosakeste suur kontsentratsioon võib tõsta südamehaigetel trombide tekke riski.

Eestis on veebileht ohuseire.ee, kust saab vaadata, milline on parasjagu õhukvaliteet. Kui vaadata sealt näitajaid pikema aja vältel, on näha, et see võib erinevatel päevadel kordades erineda. Tõesti oleneb palju ilmastikust – enamasti on õhukvaliteet hea, aga mõnel perioodil võib see olla päris halb.

Kütteallikas võib ka õhukvaliteeti palju mõjutada. Kui täna tööle tulin, nägin, kuidas ühest majast tuli musta suitsu. Tuul puhus selle mulle näkku, kui foori taga ootasin. Ajas lausa köhima. Ahiküttega majades on oluline, millega köetakse ja kui hästi küttekolle töötab.

Samuti põlevad mõnikord hoovides kummihunnikud.

Eesti keskkonnauuringute keskus teeb uuringuid, millega määratakse spetsiaalseid orgaanilisi aineid õhusaastest (nt dioksiinid ja furaanid). Need on näidanud, et inimesed endiselt põletavad plastpakendeid.

Kui põletada tagaaias kulu, siis märjad lehed ei põle ja see protsess tekitab väga suures koguses õhusaastet. Tartus on mõnikord sügisel näha, et kõrged õhusaaste väärtused on öösel – teatakse, et ei tohi põletada, ja siis tehakse seda ajal, mil teised magavad. Tegelikult tuleb see ikkagi akendest, uksepragudest sisse. Välisõhu saaste mõjutab siseõhku. Seda võib mõjutada ka see, kui küttekolle ei ole korras. Üks asi on vingugaas, aga kui tõmme on halb, tekib ka muid peenosakesi siseõhku rohkem.

Kuidas ahju kütta?

Ahjuküttest tekkivat saastet mõjutavad kütmisviisid. Ahjuuks peaks olema rohkem lahti, ahi ei tohiks olla väga tihedalt täis laotud, õhk peaks puude vahelt läbi käima. Uuemad moodsa tehnoloogiaga ahjud saastavad vähem, kui on restkolle või ka lausa ventilaatorid ahjus – see parandab põlemist. Eesmärk on, et puud põleksid võimalikult hästi – nii tekib vähem saasteaineid. Mida kuivemad puud, seda parem.

Õnneks on inimesed laisad ja liituvad keskküttega. Nähakse, et see on mugav ja pole oluliselt kallim. Ja õhukvaliteedi suhtes on see hea. Paraku on kõrged elektrihinnad piiranud soojuspumpade jms kasutamist.

Eesti elektritootmise küsimused vajaksid jõulisemaid riiklikke otsuseid. See on halb, et tuuleparkide osas ei ole kümme aastat suurt midagi toimunud. Kui sealt tulevad soodsad otsused ja elektri hind oleks soodsam teatud perioodidel, aitaks see vähendada fossiilkütuste põletamist ja ahikütte kasutamist.

Mida peate Eestis aktuaalsemateks keskkonnast tulenevateks terviseohtudeks?

Endiselt õhusaastet, aga tõusvas trendis ka müra. Autod saastavad vähem, aga aktiivne liiklus tähendab müra. Selle tase ei ole eriti alla läinud, kuna see tuleb suuresti rehvidest. Uuemad rehvid on küll vaiksemad, sest ka seal on regulatsioonid olemas. Uute müüdavate rehvide peal on märgis, mitu detsibelli need tekitavad. Naastrehvidel sellist märgist ei ole. Miks? Kuna olenevalt naastudest ja teekattest on müra hulga määratlemine ebamäärane. Ilmselgelt on need mürarikkamad. Linnas ei ole neid seetõttu mõistlik kasutada – need tekitavad müra, õhusaastet ja keskkonnamõju on palju suurem. Need sobivad pigem Lõuna-Eesti kuppelmaastikule, kus on talvel tõesti libe.

Millist tulevast probleemi kujutavad tavalistest autodest rohkem kaaluvad elektriautod, mille rehvide alt lendub õhku rohkem teetolmu?

Seal ka püütakse rehve teha vähem õhku saastavaks, et tekiks vähem teetolmu.

Levinud on uskumus, et naastrehvid on paremad, aga kes on lamelle kasutanud, neid tegelikult enam ei eelista. Linnas on teed hooldatud ja lume peal sõites ei ole vahet.

Sõiduvõtetega saab palju ära teha – sõidad natuke ettevaatlikumalt ja ei ole probleeme.

Õhusaaste kontekstis loodame paljuski elektriautode peale. Suureks väljakutseks on nende laadimine. Sellega tuleks kohe tegeleda, et leiaksime lahenduse 10–20 aasta perspektiivis.

Kuidas Tallinnas müra summutada?

Meede, mida müra ja liiklusaktiivsuse vähendamiseks tõsiselt kaalutakse, on liikumiskiiruste piiramine. Tallinnas kaalutakse erinevaid tsoone. Näiteks Järvevana teel, kus on vähem asustust, võiks kiiremini sõita. Kui on aga majad ja kõnnitee kõrval, inimesed jalutavad, võiksid autod sõita aeglasemalt, näiteks 30 km tunnis. See vähendab nii mootori- kui rehvimüra ja siis on tänaval kõndimine palju meeldivam, samuti tekib vähem saastet. Kui nii palju ei pidurda ega kiirenda, on kütusekulu väiksem ja tekib vähem CO₂, mis põhjustab kliimamuutuseid.

Kuidas keskkonnaprobleemid vaimset tervist rusuvad?

Inimestel tekib ka mure õhusaaste pärast. Väga teravalt on see esile tulnud Ida-Virumaal. Objektiivsete näitajate, peenosakeste, lämmastikoksiidide tase ei ole kõrgem kui mujal Eestis, on isegi päris hea võrreldes Euroopa Liidu regulatsioonidega, aga küsitlustes on inimesed väga mures õhukvaliteedi pärast. Mure võib samuti soodustada terviseprobleemide teket. Tekib küsimus, kas me alati ikka mõõdame õigeid asju, sest me ei pruugi mõõta kõiki saasteained. Üks probleemidest on ka lõhnaprobleem. Võib olla väga moodne tööstus, Auvere näiteks, aga sellega on seotud lõhnaprobleem, mida on raske lahendada. Kui teatud päevadel on Auverest Sillamäe poole tuul, siis inimesed on sellest häiritud. Kui lähed Kiviõlis Tuhamäe peale suusatama ja tuul on parasjagu tehase poolt, tuleb sealt ebameeldivat lõhna.

Kuidas võivad Nursipalus terendavad muutused kohalikke mõjutada?

Eestisse tulnud Ukraina inimesed paluvad, et me ei teeks ilutulestikku – inimestel on kõikide nende tulistamistega seotud hirm. Kui elad rahulikult ja järsku käib pauk, tekitab see tegelikult väga negatiivset emotsiooni. See häirib. Tallinnas see ei häiri, kui Nursipalus tulistatakse, aga kohalikud elanikud ja omavalitsused on väga tõsiselt mures selle pärast. See lähedus on küll mugavam kaitseväele, aga samas häirib kümneid tuhandeid inimesi. Räägitakse paarisajast inimesest, aga 15 km raadiuses elab tegelikul ligi 23 000 inimest, kes seda kõike selgelt kuulevad. Võru linna inimesed kuulevad ja on häiritud, sest tulevad suuremakaliibrilised relvad, mis tekitavad rohkem ja kaugemale levivat müra.

Eesti on tegelikult palju väiksem, kui ette kujutame. Peaks läbi mõtlema, millistesse kohtadesse tekitame häiringud – kas neid on ikka nii paljudesse kohtadesse vaja. Olles lugenud Meie Nursipalu kodulehte (nursipalu.org), on olnud ilmne, et teaduspõhist analüüsi ei ole. Keskkonnasaaste ja müra tekitavad olukorra, kus muud majandusharud, nagu turism, ei saa enam hästi tegutseda.