Kuigi allergia võib tabada inimest igas vanuses, kannatavad toiduallergia all eelkõige imikud ja väikelapsed. Alla aastaste laste seedekanali ja hingamisteede limaskest ei ole täielikult kujunenud ja laseb kergemini läbi võõrvalku, mis on peamised allergeenid. Millised ohud võivad peituda argises toidus?
Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Allergia tabab ühel või teisel eluperioodil umbes 20 protsenti elanikkonnast – linnas on allergikuid rohkem kui maal, vahendab Tervise Arengu Instituudi portaal Toitumine.
Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, munad, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha.
Mängu- ja koolieas on üks suurem allergia põhjustaja pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad, näiteks virsikud, kiivid, õunad, ja köögiviljad, nagu paprika, tomat, kartul, seller.
Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained, nagu pipar, köömned, kaneel, sinep. Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis tavaliselt möödub see vanemas eas.
Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4 protsenti lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25 protsenti lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid.
vahel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist.
Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.
Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, rookimisest või isegi praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired, nagu oksendamine, valud ja kõhulahtisus. Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise šoki. Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas.
Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad, nagu mango, papaia ja tähtvili. Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.
Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi surmajuhtumeid.
Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned jt. Ristallergia tähendab, et allergeeni tuvastav antikeha võib ära tunda ka teise taimeperekonna sama tüübi valke ja inimesel tekivad neist vaevused.
Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.
Õietolmuallergia tekitab ristallergiat toiduallergiatega, eriti pähklite ja mandlite allergiaga 80–90 protsendil juhtudest, aga ka puuvilja- ja köögiviljaallergiaga.
