Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.
Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, rookimisest või isegi praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired, nagu oksendamine, valud ja kõhulahtisus. Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise šoki. Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas.
Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad, nagu mango, papaia ja tähtvili. Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.
Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi surmajuhtumeid.
Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned jt. Ristallergia tähendab, et allergeeni tuvastav antikeha võib ära tunda ka teise taimeperekonna sama tüübi valke ja inimesel tekivad neist vaevused.
Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.
Õietolmuallergia tekitab ristallergiat toiduallergiatega, eriti pähklite ja mandlite allergiaga 80–90 protsendil juhtudest, aga ka puuvilja- ja köögiviljaallergiaga.