/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)
Miks on kolesterool oluline ja miks tuleks selle taset aeg-ajalt mõõta? Kas rasvane seapraad tõstab kolesterooli taset? Aga rasvarikas kala? Miks tõuseb kolesteroolitase, mida see meiega teeb ja kuidas me saame enda tervist hoida, selgitab Apotheka apteeker Anu Randmaa.
Kolesterool on orgaaniline ühend - pehme vahajas substants, mida me osaliselt saame toidust ja osaliselt sünteesitakse maksas. Kolesterooli leidub peaaegu kõikides rakkudes ja kehavedelikes ning sellel on väga tähtis koht rakumembraanide ehituses ja hormoonide ning teiste bioaktiivsete ainete, muuhulgas D-vitamiini sünteesis ja ainevahetuses. Kolesterool mängib meie organismis seetõttu väga olulist rolli, aga teisalt kui kehas ringleb kolesterooli rohkem, kui rakud elutegevuseks vajavad, võib liigne kolesterool meie kehale, eriti just südame-veresoonkonna tervist silmas pidades, väga kahjulik olla.
Kolesterool on vajalik:
Tegelikult mitte – nagu juba mainitud, siis kolesterool ise on inimorganismile vajalik aine, ilma milleta ei tuleks rakud toime. Aga me vajame kolesterooli ja seda transportivaid ühendeid enamasti tunduvalt vähem, kui meie veres ringleb. Vastsündinul, kes vajab kasvamiseks ja arenguks kõiki vajalikke ressursse piisaval hulgal, on kolesterooli tase umbes 1 mmol/. Normaalseks kolesterooli väärtuseks piirkonnas, kuhu me ka eestlastena kuulume, peetakse kuni 5 mmol/l. Suur osa täiskasvanud elanikkonnast kannab endas aga kõrgemaid – piiripealseid kolesteroolitaseme väärtuseid– 5,0 – 6,5 mmol/l. Kardioloogid räägivad aga üha enam, et ideaaljuhul ei peaks üldkolesterooli tase Euroopa elanikkonna hulgas ületama väga palju kõrgemat väärtust kui 3 mmol/l.
Kolesterooli puhul tuleks alati vaadata ka nö. kolesterooli sisse, sest südame-ja veresoonkonna tervisest rääkides ei piisa ainult üldkolesterooli väärtuse teadmisest. Veres ringleb mitut erinevat kolesterooli alatüüpi, täpsemalt on tegemist kolesterooli transportivate valgu ja rasva ühenditega ehk lipoproteiinidega, mida on kokku kuus. Kahest neist – HDL-st ehk kõrge tihedusega lipoproteiinist (high-density lipoprotein) ja LDL-st ehk madala tihedusega lipoproteiinist (low-density lipoprotein) räägitakse enim.
Et kolesterooli organismis transportida, läheb vaja kolesterooli ja valkude ühendeid ehk lipoproteiine. Kokku leidub organismis 6 olulisemat tüüpi lipoproteiine:
✓ külomikronid (ultra-low density lipoproteins) - mängivad enim rolli triglütseriidide ainevahetuses;
✓ väga madala tihedusega lipoproteiinid (very low density lipoproteins e. VLDL),
✓ madala tihedusega lipoproteiinid (low density lipoproteins e. LDL),
✓ keskmise tihedusega lipoproteiinid (intermediate density lipoproteins e. IDL),
✓ lipoproteiin(a) (e. Lp(a)),
✓ kõrge tihedusega lipoproteiinid (high density lipoproteins e. HDL).
Kardiovaskulaarse tervise seisukohast on kõige olulisema tähtusega nendest kaks - madala tihedusega lipoproteiin e. LDL ja kõrge tihedusega lipoproteiin e. HDL.
HDL-kolesterooli nimetatakse oma toime tõttu "heaks" kolesterooliks. Terve veresoon peaks seestpoolt olema puhas, elastne ja põletikuvaba ning veresoonte valendik piisavalt suur, tagamaks normaalset verevoolu. HDL-kolesteroolil on ateroprotektiivne ehk veresoont kaitsev toime, kuna see aitab liigse kolesterooli organismist elimineerida, aidates sellega otseselt vältida LDL-kolesterooli ja teiste kehale kahjulike lipoproteiinide ladestumist veresoonte seintele, tagades sellega veresoonkonna hea tervise. HDL tase peaks alati olema vastukaaluks LDL tasemele piisavalt kõrge. HDL tervislikuks normiks peetakse näitu, mis võrdne või suurem kui 1,2 mmol/l.
LDL-kolesterooli nimetatakse rahvakeeli halvaks kolesterooliks, kuna see ladestub arterite seintele ja ahendab seeläbi veresoonte valendikku, mistõttu pääseb kudedesse vajalikust kogusest vähem verd ja verevarustus selle konkreetses kehapiirkonnas saab häiritud. Kuna veri on hapniku kandja, siis võib elutähtsates organites välja kujuneda tõsine hapnikuvaegus. Verevoolu täielikul lakkamisel võivad tekkida pöördumatud muutused – südamelihase- või ajuinfarkt.
Aja jooksul veresoonte siseseintel asetuvad ladestused lubistuvad ja selle tagajärjelt väheneb veresoonte seinte elastsus. Lubiladestused võivad ruptureeruda, mille tagajärjel veresoone sisesein haavandub. See süvendab omakorda veresoonte põletikku ja jäigastumist ning võib tekitada ka ohtlikke trombe. Tegemist on progresseeruva haigusega nimega ateroskleroos, mida me enamasti ise ei näe ega tunne enne, kui kaugtüsistused juba käes on. Kui tromb tekib elutähtsates organites, võib tagajärjeks olla ka äkksurm. Seega, üks on kindel – kuigi kolesterool on meile kehaomane ja vajalik, siis kõrge LDL-kolesteroolitase on tervisele otseselt ohtlik, kuna see suurendab märgatavalt erinevatesse südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.
Lisaks LDL ja HDL ning üldkolesterooli ja triglütseriidide väärtusele on üha enam tähelepanu hakatud pöörama ka lipoproteiin(a) väärtusele – see on näitaja, mille liiga kõrge tase mõjutab veresoonte tervist sarnaselt LDL-kolesteroolile. Lisaks sellele omab ta arvestatavat toimet trombide arengus. Seega peetakse lipoproteiin(a) kõrget taste sarnaselt LDL-kolesteroolile südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise üheks oluliseks riskiteguriks.
Teine näit, mida kardiovaskulaarset riski hinnates jälgitakse, on mitte-HDL kolesterool. Tegemist on arvutusliku näiduga, kus üldkolesterooli väärtusest arvutatakse maha HDL näit ja nii saadakse teada kõikide teiste lipoproteiinide summaarne tase. Seda on vajalik teha näiteks juhul kui LDL väärtus on veel normi piires, aga üldkolesterool või muud näitajad viitavad kõrgenenud kardiovaskulaarsele riskile. Mitte-HDL näit aitab lisaks teistele analüüsidele paremini hinnata kardiovaskulaarset riski ja määrata patsiendile täpsemad ravieesmärgid.
Milline roll on triglütseriididel?
Triglütseriidid on organismis energia allikaks ja toidurasvade transportijaks. Triglütseriide saab inimene toiduga ning need toiduga saadud kalorid, mida keha kohe ära ei kasuta, salvestatakse triglütseriididena rasvarakkudes. Mingil määral sünteesib triglütseriide ka organism ise. Triglütseriidide taseme tõusu põhjustab enamasti liigse süsivesiku- ja rasvarikka toidu tarvitamine, aga vahel võib see olla ka mõne kaasuva haiguse või teatud ravimite tarvitamise tagajärg. Kui vereanalüüsist tuleb välja, et suurenenud on nii triglütseriidide kui ka LDL-kolesterooli tase, viitab see kõrgenenud riskile haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Ksantelasmid on kolesterooli ladestumisest tekkinud kollaka värvusega naastud või kühmud näonahal, enamasti silmalaugudel või silmade ümbruses. Ksantelasm ise ei ole ohtlik, kuid on märk düslipideemiast. Ksantelasmide eemaldamine esteetilistel põhjustel on tavapärane, aga sealjuures ei tohiks unustada, et tegeleda tuleb kindlasti ka juurpõhjusega.Ligikaudu 70% elutegevuseks vajalikust kolesteroolist sünteesitakse maksas, ülejäänud 30% saadakse loomsest toidust. Läbilõikes on päeva jooksul toiduga sisse võetud kolesterooli hulk ligikaudu 750 mg ning maksas toodetakse umbes 1 mg kolesterooli.
Kõrgenenud LDL-i näitajate ja ateroskleroosi tekke varase arengut soodustavad tegurid on:
-> Hormonaalsed häired, nt hüpotüreoidism või suguhormoonide puudulikkus;
-> Diabeetikud. Inimesel, kes on juba saanud diabeedi diagnoosi, on rangelt kohustuslik hoida lisaks veresuhkru tasemele kontrolli all ka enda verelipiidide väärtused!
Päriliku eelsoodumuse või vanuse kõrval suureneb risk istuva eluviisi, halbade harjumuste, liigse söömise, rämpstoidu ja rasvase toidu suure osakaalu ja D-vitamiini ning oomega-3 polüküllastumata rasvhapete vähese tarbimise korral. Riskirühma kuuluvatel inimestel on soovitatav vere kolesteroolitaset regulaarselt kontrollida. Apteegis saab lasta ühe mõõtmisega määrata nii kolesterooli koguhulka, kui ka LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli taset, samuti määratakse triglütseriidide tase.
Naiste kõrge kolesteroolisisaldus on sagedamini tingitud ülekaalust või madalast östrogeenitasemest. See probleem kerkib tavaliselt esile menopausi ajal. Meestel esineb kõrget kolesteroolitaset juba varasemas eas, isegi juba pärast 35. eluaastat. Selle põhjuseks on sageli halvad harjumused, ebatervislik toitumine ja istuv ning stressirohke eluviis.
Düslipideemia on verelipiidide ainevahetuse häire, muuhulgas kolesterooli, LDL ja triglütseriidide (TG) taseme tõus või liiga madal HDL-kolesterooli tase, mis mõjutavad otseselt ateroskleroosi arengut. Sisuliselt on tegemist verelipiidide tasakaalu häirega, mille põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka tekkelised, näiteks vale elustiil või mõne kaasuva haiguse tagajärg. Düslipideemia tagajärjel või selle kaasuval toimel tekkinud erinevaid kardiovaskulaarseid haigusseisundeid diagnoosib ja ravib alati arst.
*Kuna erinevate lipoproteiinide omavaheline tasakaal peab olema tervislikus tasakaalus, siis jälgitakse ka HDL-kolesterooli ja LDL- ning üldkolesterooli näitude omavahelist suhet. HDL-kolesterooli tase peab olema vastukaaluks üldkolesterooli või LDL-kolesterooli näidule piisavalt kõrge. See näitab organismi võimet tulla toime lipiidide omavahelise võimaliku tasakaalutusega. Ehk lihtsalt öeldes - mida kõrgem on HDL tase organismis, seda paremini oleme kaitstud LDL-kolesterooli kahjustava mõju eest.
Kõrge kolesteroolitase on ohtlik, sest see suurendab järgnevate haiguste riski:
Isheemiatõbi | Koronaararterite ahenemine, mis põhjustab müokardi hüpoksiat (südamelihas ei saa piisavalt hapnikurikast verd) ja kahjustab südamelihase funktsiooni; |
Ateroskleroos | Arterilubjastus, haigus, millega kaasneb aterosklerootiliste naastude moodustumine suurte ja keskmiste arterite sisekestale, veresoonte seinte vähenenud elastsus ja rabestumine, arterite ahenemine; |
Hüpertensioon | Kõrgvererõhktõbi, mis võib põhjustada insulti, südameinfarkti, südamepuudulikkust ja muid tõsiseid tüsistusi. Sageli on just kõrge vererõhk pealtnäha üsna süütu, aga tegelikkuses tõsine algus üha progresseeruvale südame-veresoonkonna probleemide võrgustikule, kui seda mitte kontrolli all hoida; |
Insult | Ajurabandus, mis on ajuvereringe äge katkemine aju veresoonte ummistumise või rebenemise tagajärjel, mille järel aju ei saa hapnikku ega toitaineid; |
Südameinfarkt | Südamelihase osaline surm, mis on tingitud verevarustuse katkemisest, enamasti pärgarterite ühe haru ahenemise või umbumise tõttu; |
Jäsemete gangreenid | Verevarustuse häired, enamasti alajäsemetes. Iseloomulik on vahelduv lonkamine, raskused käimisel. Raskematel juhtudel ootab inimest ees vastvõtt veresoonte kirurgile ja veresoonte operatsioon või isegi amputatsioon. |
Südame-veresoonkonna haigused on Eesti populatsioonis surmapõhjus number üks, samal ajal on need haigused suures osas ennetatavad.
Kõrge kolesteroolitaseme vähendamiseks või selle ennetamiseks tuleks esmalt säilitada või taastada aktiivne eluviis. Seda peetakse düslipideemia ennetamisel üheks kõige efektiivsemaks võimaluseks. Soovitatav on teha jalutuskäike värskes õhus ja leida igapäevaselt aega füüsiliseks aktiivsuseks. Treenida tuleks vähemalt 30-60 minutit päevas ning abi on juba ka mõõdukast füüsilisest koormusest, nagu näiteks tempokas kõnd või rattasõit. Igaühele leidub oma – ujulas, jõusaalis, metsas jalutades või kasvõi jala tööle kõndides.