Lisaks LDL ja HDL ning üldkolesterooli ja triglütseriidide väärtusele on üha enam tähelepanu hakatud pöörama ka lipoproteiin(a) väärtusele – see on näitaja, mille liiga kõrge tase mõjutab veresoonte tervist sarnaselt LDL-kolesteroolile. Lisaks sellele omab ta arvestatavat toimet trombide arengus. Seega peetakse lipoproteiin(a) kõrget taste sarnaselt LDL-kolesteroolile südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise üheks oluliseks riskiteguriks.
Teine näit, mida kardiovaskulaarset riski hinnates jälgitakse, on mitte-HDL kolesterool. Tegemist on arvutusliku näiduga, kus üldkolesterooli väärtusest arvutatakse maha HDL näit ja nii saadakse teada kõikide teiste lipoproteiinide summaarne tase. Seda on vajalik teha näiteks juhul kui LDL väärtus on veel normi piires, aga üldkolesterool või muud näitajad viitavad kõrgenenud kardiovaskulaarsele riskile. Mitte-HDL näit aitab lisaks teistele analüüsidele paremini hinnata kardiovaskulaarset riski ja määrata patsiendile täpsemad ravieesmärgid.

Ateroskleroosi teke veresoones. Ateroskleroos on progresseeruv veresoonte haigus, kus mängivad lisaks teistele faktoritele enim rolli just liiga kõrge üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli tase, liiga madal HDL-tase ja kõrgenenud triglütseriidide tase.Milline roll on triglütseriididel?
Triglütseriidid on organismis energia allikaks ja toidurasvade transportijaks. Triglütseriide saab inimene toiduga ning need toiduga saadud kalorid, mida keha kohe ära ei kasuta, salvestatakse triglütseriididena rasvarakkudes. Mingil määral sünteesib triglütseriide ka organism ise. Triglütseriidide taseme tõusu põhjustab enamasti liigse süsivesiku- ja rasvarikka toidu tarvitamine, aga vahel võib see olla ka mõne kaasuva haiguse või teatud ravimite tarvitamise tagajärg. Kui vereanalüüsist tuleb välja, et suurenenud on nii triglütseriidide kui ka LDL-kolesterooli tase, viitab see kõrgenenud riskile haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Ksantelasmid on kolesterooli ladestumisest tekkinud kollaka värvusega naastud või kühmud näonahal, enamasti silmalaugudel või silmade ümbruses. Ksantelasm ise ei ole ohtlik, kuid on märk düslipideemiast. Ksantelasmide eemaldamine esteetilistel põhjustel on tavapärane, aga sealjuures ei tohiks unustada, et tegeleda tuleb kindlasti ka juurpõhjusega.Miks kolesterooli tase tõuseb?
Ligikaudu 70% elutegevuseks vajalikust kolesteroolist sünteesitakse maksas, ülejäänud 30% saadakse loomsest toidust. Läbilõikes on päeva jooksul toiduga sisse võetud kolesterooli hulk ligikaudu 750 mg ning maksas toodetakse umbes 1 mg kolesterooli.
Kõrgenenud LDL-i näitajate ja ateroskleroosi tekke varase arengut soodustavad tegurid on:
- Mitteaktiivne istuv, vähese unehügieeniga ja kõrge stressitasemega elustiil;
- Ülekaal;
- Suitsetamine;
- Alkoholi liigtarvitamine;
- Pärilik eelsoodumus (perekondlik hüperkolesteroleemia);
- Vanus. Selle kasvades tõuseb ka düslipideemia oht – riski piiriks loetakse üle 50 eluaasta naiste puhul ja üle 35 eluaasta meeste puhul;
- Teatud ravimite tarvitamise tagajärjel;
- Teatud kroonilised haigused, muuhulgas:
-> Hormonaalsed häired, nt hüpotüreoidism või suguhormoonide puudulikkus;
-> Diabeetikud. Inimesel, kes on juba saanud diabeedi diagnoosi, on rangelt kohustuslik hoida lisaks veresuhkru tasemele kontrolli all ka enda verelipiidide väärtused!
Päriliku eelsoodumuse või vanuse kõrval suureneb risk istuva eluviisi, halbade harjumuste, liigse söömise, rämpstoidu ja rasvase toidu suure osakaalu ja D-vitamiini ning oomega-3 polüküllastumata rasvhapete vähese tarbimise korral. Riskirühma kuuluvatel inimestel on soovitatav vere kolesteroolitaset regulaarselt kontrollida. Apteegis saab lasta ühe mõõtmisega määrata nii kolesterooli koguhulka, kui ka LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli taset, samuti määratakse triglütseriidide tase.
Naiste kõrge kolesteroolisisaldus on sagedamini tingitud ülekaalust või madalast östrogeenitasemest. See probleem kerkib tavaliselt esile menopausi ajal. Meestel esineb kõrget kolesteroolitaset juba varasemas eas, isegi juba pärast 35. eluaastat. Selle põhjuseks on sageli halvad harjumused, ebatervislik toitumine ja istuv ning stressirohke eluviis.
Düslipideemia on verelipiidide ainevahetuse häire, muuhulgas kolesterooli, LDL ja triglütseriidide (TG) taseme tõus või liiga madal HDL-kolesterooli tase, mis mõjutavad otseselt ateroskleroosi arengut. Sisuliselt on tegemist verelipiidide tasakaalu häirega, mille põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka tekkelised, näiteks vale elustiil või mõne kaasuva haiguse tagajärg. Düslipideemia tagajärjel või selle kaasuval toimel tekkinud erinevaid kardiovaskulaarseid haigusseisundeid diagnoosib ja ravib alati arst.

*Kuna erinevate lipoproteiinide omavaheline tasakaal peab olema tervislikus tasakaalus, siis jälgitakse ka HDL-kolesterooli ja LDL- ning üldkolesterooli näitude omavahelist suhet. HDL-kolesterooli tase peab olema vastukaaluks üldkolesterooli või LDL-kolesterooli näidule piisavalt kõrge. See näitab organismi võimet tulla toime lipiidide omavahelise võimaliku tasakaalutusega. Ehk lihtsalt öeldes - mida kõrgem on HDL tase organismis, seda paremini oleme kaitstud LDL-kolesterooli kahjustava mõju eest.
Millised on kõrge kolesteroolitaseme tagajärjel tekkinud ateroskleroosi tüsistused?
Kõrge kolesteroolitase on ohtlik, sest see suurendab järgnevate haiguste riski:
Milline on profülaktika ja ravi?
Südame-veresoonkonna haigused on Eesti populatsioonis surmapõhjus number üks, samal ajal on need haigused suures osas ennetatavad.
Kõrge kolesteroolitaseme vähendamiseks või selle ennetamiseks tuleks esmalt säilitada või taastada aktiivne eluviis. Seda peetakse düslipideemia ennetamisel üheks kõige efektiivsemaks võimaluseks. Soovitatav on teha jalutuskäike värskes õhus ja leida igapäevaselt aega füüsiliseks aktiivsuseks. Treenida tuleks vähemalt 30-60 minutit päevas ning abi on juba ka mõõdukast füüsilisest koormusest, nagu näiteks tempokas kõnd või rattasõit. Igaühele leidub oma – ujulas, jõusaalis, metsas jalutades või kasvõi jala tööle kõndides.
