/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/10/15190372t1h7d54.jpg)
Eesti esimese toidupäästmise poe Sumena asutaja Joosep Kaljula sõnul ei tea inimesed, et üldjuhul ei lange «parim enne» tähistusega toidu kvaliteet või omadused kuid ja isegi aastaid peale tähtaja möödumist.
Neid toiduaineid võib aastaid peale «parim enne» tähtaja möödumist süüa
Joosep Kaljula sõnul on oluline teha vahet «parim enne» ja «kõlblik kuni» tähistusel. «Kõlblik kuni» toitu ei peaks tähtaja lõppedes ohutuse mõttes sööma ja meie seda oma poes seetõttu ka ei müü.
«Toatemperatuuril säilitavatel toodetel on «parim enne» lihtsalt tootjapoolne soovitus. Toit on täiesti söödav ja tavaliselt ka maitseomadustelt sama hea isegi aastaid peale «parim enne» tähtaega. Tihti inimesed ei tea seda ja viskavad kodus palju head toitu ära. Keskmine Eesti perekond viskab näiteks aastas ära keskmiselt 200 euro väärtuses toitu,» rääkis Kaljula.
«Üldiselt on tootjad «parim enne» tähtaja määramisel väga konservatiivsed. Kõige kauem säilivad üle «parim enne» tähtaja kuivained nagu riis, pasta, tatar või jahu. Korralikult suletud ja kuivas ning jahedamapoolses ruumis säilitades võib neid vabalt ka paar aastat peale tähtaja möödumist tarbida. Sama on ka näiteks küpsiste või kartulikrõpsudega. Suhkur, mesi ja sool on ise looduslikud säilitusained ning sisuliselt niiöelda «vanaks» ei lähegi ja on samuti vähemalt söödavad ka aastaid peale pakendile märgitud kuupäeva,» lisas Kaljula
«Kuivas ja jahedamas kohas hoiustades säilib ka šokolaad kõrge suhkru ja kakaosisalduse tõttu paar aastat peale «parim enne» tähtaega. «Tumedale šokolaadile tuleb seistes peale kerge valge kirme, aga see on tegelikult kristalliseerunud taimne rasv, mis on täiesti ohutu. Niisketes tingimustes võib šokolaad teinekord aga hallitama minna ja seda peaks küll jälgima,» rääkis Kaljula.
«Purgisuppide ja näiteks konserveeritud köögiviljade «parim enne» reaalne tarbimisaeg on julgelt aasta peale pakendile märgitut. Toitu võib enne maitsmist nuusutada, kas kõik lõhnab õigesti,» soovitas Kaljula.
«Sügavkülmutatud köögivilju ja näiteks jäätist võib süüa vabalt pool aastat peale ametlikku tähtaega. Jäätise puhul on oluline, et seda pole vahepeal palju kordi külmkapist sooja tuppa välja võetud, mille jooksul võiksid bakterid toidus elama hakata. Ka karastusjoogid säilivad tavaliselt vähemalt aasta üle märgitud tähtaja. Õllega on natuke keerulisem – ka seda võib näiteks pool aastat või isegi aasta peale tähtaega täiesti ohutult juua, aga keemiliste protsesside tulemusena langeb kvaliteet ajaga natuke tuntavamalt,» rääkis Kaljula.
«Peale toiduainete on «parim enne» märgitud ka näiteks paljudele kosmeetikatoodetele. Ka nendega ei juhtu mõistlikult hoiustatult ja suletuna tegelikult isegi paar aastat peale tähtaja möödumist üldjuhul midagi. Üheks erandiks on päikesekreem - selle kaitsevõime võib peale kuupäeva kukkumist küll langeda,» sõnas Kaljula.
«Soovitan inimestel poes julgemalt «parim enne» letti vaadata. Niimoodi teeme teene nii maailmale kui oma rahakotile ja selles pole midagi häbeneda, hoopis vastupidi,» lisas Kaljula.