Hiina uurijad analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmete põhjal lahtistite regulaarse kasutamise seoseid dementsuse kujunemise riskiga, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Lahtistite pidev tarbimine suurendab ohtliku haiguse riski
Uuringus osalenud 502 229 isikut vanuses 40–69 eluaastat esitasid ise andmed lahtistite kasutamise kohta. Kellelgi polnud uuringusse värbamisel diagnoositud dementsust. Isikud, kes olid nelja nädala vältel enne uuringusse kaasamist kasutanud lahtisteid enamikul päevadest, arvati kroonilisteks lahtistite kasutajateks. Osavõtjaid jälgiti keskmiselt 9,8 aasta vältel.
Jälgimisperioodi jooksul kujunes dementsus 3,6 protsendil krooniliselt lahtisteid kasutanud isikutest, neid ravimeid regulaarselt mittekasutanutest 0,4 protsendil. Pärast andmete kohandamist teiste teguritega, nagu vanus, sugu, haridus, teiste ravimite kasutamine ja dementsuse esinemise perekonnas, leiti mitmemõõtmelisel analüüsil, et iga tüüpi dementsuse kujunemise risk oli lahtistite regulaarse kasutamise korral võrreldes nende ravimite juhusliku kasutamisega 51 protsenti suurem ja vaskulaarse dementsuse risk 61 protsenti suurem, kuid Alzheimeri tõve riski see oluliselt ei mõjutanud.
Erinevatest lahtistitest suurendasid dementsuse riski enim osmootsed lahtistid (näiteks laktuloos): 64 protsendi võrra. Ka kahe või enama eri tüüpi lahtisti samaaegne regulaarne kasutamine suurendas dementsuse riski enam kui ühe klassi lahtisti kasutamine: kuni 90 protsendi võrra.
Uuringust ei ilmne, kas lahtisti regulaarse kasutamise ja dementsuse kujunemise vahel on ka otsene põhjuslik seos. On võimalik, et lahtistid mõjutavad oluliselt soole mikrobioomi koosseisu ja sellega aju ainevahetust.