Appi, ma olen kogu aeg väsinud! Kust otsida põhjuseid?

Kehvveresuse sümptomid on inimestel erinevad. Foto: Shutterstock

Kas unetunde on piisavalt, aga ilma hommikukohvita päeva käima ei saa? Treeningute ja taastumise vahekord on paigas, kuid seatud eesmärgid üha kaugenevad? Toidulaud on justkui mitmekülgne, kuid nahk on elutu? SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp julgustab väsimuse, energiapuuduse ja nahaprobleemide põhjuseid uurima ka vereanalüüside abil, sest eelnevalt loetletud sümptomid võivad muu hulgas viidata ka sageli esinevale ja enamasti lihtsasti ravitavale kehvveresusele.

Kehvveresus ehk aneemia on haiguslik seisund, mille puhul on veres vähe hemoglobiini ja punavererakke ehk erütrotsüüte. Selle tulemusena häirub organismi varustamine hapnikuga – veri ei saa kopsudest hapnikku kehasse laiali kanda ja organism on hapnikuvaeguses. Kui selline seisund kestab pikemat aega ja järk-järgult süveneb, võivad tekkida erinevate organite ja kudede kahjustused ning talitlushäired. Seetõttu on oluline kehvveresuse esinemine ja põhjus varakult välja selgitada.

SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp rõhutab, et kehvveresuse sümptomid on inimestel erinevad, päris ainuomaseid tunnuseid ei ole. Enamlevinud sümptomid on väsimus ja energiapuudus, närvilisus, kahvatu jume, haprad küüned ja juuksed, tõsisema aneemia korral südamepekslemine füüsilisel pingutusel jm.

Aneemia on tõsine ülemaailmne rahvatervise probleem. Enim ohustatud on naised, sh rasedad ning väikelapsed. WHO hinnangul kannatab maailmas aneemia all 42 protsenti alla 5-aastastest lastest ja 40 protsenti rasedatest. Tihti ei osata esinevat väsimust, jõuetust, hingeldust ja südame pekslemist vähemalgi füüsilisel koormusel, peavalusid, tähelepanu-, mälu- ja meeleoluhäired madala rauatasemega seostada, kuid seda on võimalik raua tagavara ehk ferritiini analüüsiga väga lihtsalt kindlaks teha. Lisaks rauapuudusaneemiale on levinud ka B-grupi vitamiinide vähesusega seotud aneemiad.

Kehvveresuse tuvastamiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks sobivad lihtsad vereanalüüsid, mille tulemused näitavad kehvveresuse olemasolu või selle eelset seisundit ning aitavad selgitada kehvveresuse põhjust.

6 verenäitajat kehvveresuse tuvastamiseks:

1. Hemogramm – võimaldab hinnata aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu.
2. Retikulotsüüdid – võimaldavad hinnata luuüdi võimekust punavererakke toota.
3. Lahustuvad transferriini retseptorid – näitavad rauapuudust keharakkudes ja seda juba rauapuuduse varases staadiumis.
4. Ferritiin – peegeldab raua tagavara organismis.
5. Vitamiin B12 aktiivne vorm – näitab erütrotsüütide normaalseks arenguks, aga ka närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks vajaliku vitamiini taset.
6. Folaat – näitab samuti normaalseks vereloomeks olulise B-grupi vitamiini sisaldust.

Enamasti on võimalik aneemia väljakujunemist tasakaalustatud toitumisega ennetada. Kui aga aneemia on välja kujunenud, on sellest taastumiseks vajalik korrigeerida oma toitumisharjumusi ja lisaks võtta rauapreparaate või vitamiine.

Millised toiduained on head raua ja B-grupi vitamiinide allikad?

• Raud – punane liha (eelkõige loomaliha), oad, läätsed, tumeroheliste lehtedega aedviljad (nt brokoli ja spinat), kuivatatud puuviljad.
• Folaat – tsitruselised ja nende mahlad, banaan, tumeroheliste lehtedega aedviljad, kaunviljad. B12-vitamiin – mitmesugused loomsed tooted: liha, kana, kala, munad, piim.