Apteekides saab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu

Nakatunud puuk kannab nakkust edasi vaid siis, kui on end ohvri külge kinnitanud ja asunud verd imema. Lihtsalt keha peal kõndiv puuk nakkust edasi ei kanna. Foto: Shutterstock

​Kevad läheneb ja 34 apteegis üle Eesti saab taas vaktsineerida puukentsefaliidi vastu. Teenust pakkuvad apteegid asuvad 13 Eesti linnas ja asulas.

Eesti proviisorapteekide liidu juhi Ly Rootslase sõnul võib inimestel olla vaktsineerimisteemadest juba väike väsimus, kuid haigused sellest ei küsi ja ainus viis end tõhusalt turvata on teha kaitsesüst. Rootslase sõnul lähevad kevadel puugid liikvele ja meie piirkonnas kannavad nad mitmeid haigusi. «Kõige raskem puukidelt saadav haigus ongi entsefaliit, mis võib lõppeda inimese invaliidistumisega,» rõhutas Rootslane.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse kolme süstiga; esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vahega ning kolmas 9-12 kuud hiljem. Seejärel tuleb teha kolme aasta möödudes uus vaktsiinisüst, et kaitse püsiks. Järgmised revaktsineerimised sõltuvalt patsiendi vanusest, vaktsiinisüst tuleks teha kas kolme- või viieaastase intervalliga.

Rootslane soovitab enne apteegis aja broneerimist üle vaadata, kui palju aega on möödunud eelmisest vaktsineerimisest. «Kui inimene pole end varem puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, siis on just nüüd on õige aeg alustada. Samuti on revaktsineerimiseks kevad kõige õigem, sest puugid on Eestis aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini,» selgitas Rootslane. Tema sõnul on hädavajalik vaktsineerida inimestel, kes satuvad sageli metsa, näiteks metsatöölistel, kaitseväelastel ja kaitseliitlastel, jahimeestel, seenelistel ja marjulistel. Samas on puuke ka parkides, koduaedades ja kõikjal looduses, seega vaktsineerida võiksid kõik Eesti elanikud, nagu soovitavad Maailma terviseorganisatsiooni eksperdid. Vaktsiin on olemas nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva meningiiti või meningoentsefaliiti. Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired esineb 26-46 protsendil haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4 protsendil juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

Lisaks saab apteekides endiselt vaktsineerida ka Covid-19 ja gripi vastu. Paljude Euroopa riikide kogemus näitab, et kaitsesüstimine apteekides on oluliselt aidanud tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset.

Lisainfot apteegis vaktsineerimise kohta leiab siit.