Algav südamehaigus võib märku anda selliste sümptomitega

Varases staadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugi anda tuntavaid sümptomeid. Siiski võivad nendele viidata väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus, rütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid), pearinglus. Foto: Shutterstock

Sarnaselt puberteedile toimuvad menopausi järgselt üleminekueas naise kehas suured hormonaalsed muutused. Miks tõuseb südame-veresoonkonnahaiguste risk naistel üleminekueas, räägib SYNLABi laboriarst, dr Meeli Glükmann.

Regulaarne tervisekontroll naisel vanuses 45-55 aastat aitab dr Glükmanni sõnul hinnata, kas võib esineda mõnda südame-veresoonkonnahaiguste teket mõjutavat varjatud terviseprobleemi, muu hulgas lipiidide (nt kõrget kolesteroolitaset) või süsivesikute ainevahetushäiret (nt suhkruhaigust), infektsiooni, kroonilist põletikku või veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi riski.

Elustiili muutuse ja õigeaegse raviga on võimalik paljud haigused eemal hoida.

Tagurpidi puberteet

«Menopausil lõpetavad munasarjad munarakkude tootmise ning hakkab tugevalt langema naissuguhormooni östrogeeni tase, mis viib ebaregulaarse tsükli ja menstruatsioonide lakkamiseni,» selgitab SYNLABi laboriarst.

Keskmine vanus menopausi saabudes on 45-55 aastat, kusjuures iga naine kogeb üleminekuiga erinevalt. Osade naiste jaoks möödub periood ilma eriliste kaebusteta, kui samal ajal teiste jaoks vallandab hormoonide langus kuumahood, suurema higistamise, väsimuse, lihaste ning liigeste valud ja jäikuse, peavalud, meeleolumuutused ja kaalutõusu.

Kuigi märgatavaid sümptomeid ei pruugi esineda, võivad üleminekueas välja areneda mitmed südame-veresoonkonnahaiguste riskid. Regulaarne tervisekontroll ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine on sel ajal olulised märksõnad. Tervise Arengu Instituudi andmetel on just südame-veresoonkonnahaigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest.

Üleminekuea ajal diagnoositakse naistel sageli düslipideemiat ehk muutusi lipiidide tasemes, kõrgvererõhutõbe, II tüübi diabeeti, reumatoidartriiti ja ka depressiooni. Dr Meeli Glükmann kinnitab, et vanuse kasvades lisandub sageli terviseprobleeme, kuid samas kasvab ka naiste soov kanda oma tervise eest hoolt.

Kõrgenenud kolesterool on saanud probleemiks naiste seas

Üks oluline südamehaiguste risk on kõrge kolesteroolitase veres. Normist kõrgem kolesteroolinäit on SYNLABi viimase kolme aasta statistika alusel oluliseks probleemiks naiste seas, moodustades 66% teostatud proovidest. Meeste analüüsidest ületas tervisliku piirnormi 57% tulemustest.

Südame-veresoonkonna tervisliku seisundi esmaseks hindamiseks peaks tervisekontroll sisaldama selliseid analüüse nagu üldkolesterool ja teised vere lipiidid (LDL-kolestrool, HDL-kolestrool, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool). «Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse niiöelda halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,» selgitab dr Glükmann.

Oluliste näitajatena, mis mõjutavad veresoonkonna ja südame tööd, toob laboriarst välja ka glükohemoglobiini ja kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk põletiku olemasolu näitaja meie kehas. «Glükoos ehk veresuhkur on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele ja põhjustada veresoonte seinte kahjustusi,» selgitab laboriarst. Ta lisab, et kõrge glükoositase veres soodustab südamepuudulikkuse kujunemist ning diabeetikutel on mitmekordselt suurem risk südamehaiguste tekkeks kui neil, kellel suhkruhaigust ei esine. Glükohemoglobiini vereanalüüsi tulemus peegeldab veresuhkru taset eelneva 8-12 nädala jooksul ja on seega heaks sisendiks suhkruhaiguse riski hindamisel.

Kindlasti on väga oluline analüüs ning südame-veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud ka lipoproteiin (a). «Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame-veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda ja suurendada tromboosi ohtu,» selgitab dr Glükmann ja lisab, et arstid soovitavad seda analüüsi, kuna kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20-30% inimestest. Lipoproteiin (a) sisaldus veres on geneetiliselt kindlaks määratud. Tulemuse alusel on võimalik hakata teadlikult vähendama südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemist.

Laboriarst soovitab aeg-ajalt kontrollida ka kilpnäärmefunktsioone. Nii kilpnäärme ala- kui ka ületalitlus mõjutavad südant ja veresooni.

Varases staadiumis südamehaigus endast valuga märku ei anna

Varases staadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugi anda tuntavaid sümptomeid. Siiski võivad nendele viidata väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus, rütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid), pearinglus.

Vererõhu kontrolli ja EKG uuringu kõrval on SYNLABi laboriarsti sõnul 10 olulist vereanalüüsi näitu, mis annavad südamehaiguste riskidest esmase ülevaate. Nendeks on hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga, kolesterool, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool ja arvutuslik näitaja mitte-HDL kolesterool. Lisaks veel triglütseriidid, glükohemoglobiin ehk HbA1c ja C-reaktiivne valk (kõrgtundlik). Samuti lipoproteiin (a), apolipoproteiin B ning kusihape.

Hemogramm võimaldab hinnata vere hapnikutranspordivõimet, selgitada kehvveresuse ja põletike olemasolu.

Kolesterooli ja LDL- ehk niinimetatud halva kolesterooli suurenenud sisaldus veres on üks peamiseid südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid ning nende kõrge kontsentratsioon on ateroskleroosi ehk arterilubjastuse tekke põhjuseks. HDL ehk niinimetatud hea kolesterooli funktsiooniks on kolesterooli transport tagasi maksa.

Lisaks kolesteroolidele on arsti sõnul oluline jälgida ka organismi energia varuallika, triglütseriidide taset. «Triglütseriidide ja halva kolesterooli kõrgenenud sisalduse korral on soodustatud esmaselt keskmise- ja väikese läbimõõduga arterites aterosklerootiliste muutuste teke, mistõttu võivad tekkida erinevates organites verevarustuse häired,» selgitab laboriarst.

C-reaktiivne valk (CRP) on põletikuanalüüs. Laboriarsti sõnul võib põletik tekkida näiteks tugevalt lupjunud veresoontes. Südame-veresoonkonnahaiguste riski näitajana hinnatakse CRP väärtust kõrvuti koos kolesterooli analüüsiga. Lipoproteiin (a) kõrgenenud tase soodustab ateroskleroosi teket ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda. Apolipoproteiin B aitab selgitada kõrgenenud LDL-kolesterooli kahjustavat toimet veresoontele ja aitab seega hinnata ateroskleroosi ja südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski.

Kusihappe kõrge tase on riskifaktor neerukahjustuse, liigese- ja südamehaiguste tekkeks.

Nende näitajate jälgimine veres aitab dr Glükmanni sõnul ennetada südame- veresoonkonnahaiguste teket ja arengut ning saada vastused küsimustele:

• Kas esineb südame-veresoonkonnahaigusi soodustavaid (varjatud) terviseprobleeme – kõrget kolesteroolitaset, lipiidide või süsivesikute ainevahetushäiret või kroonilist põletikku?
• Kas võib esineda geneetiline soodumus südame-veresoonkonnahaigustele?
• Kui suur on veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi risk?
• Kas peaks tegema oma elustiilis muudatusi, et vähendada oma südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski?
• Kas analüüside tulemused võivad näidata soodumust kõrgvererõhutõve arenguks või olla juba kõrgenenud vererõhu põhjuseks?
• Kas südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurite (vere lipiide/kolesterooli, veresuhkru, kusihappe) tasemete normaliseerimiseks kasutatavad meetodid või ravi on olnud efektiivne?
• Kas organismis võib esineda kehvveresust, riski podagra ja suhkruhaiguse tekkeks?

«Ühelt poolt on oluline terviseteadliku elustiiliga haiguseid ennetada, samal ajal on oluline ka aegsasti võimalikele vanusega kaasnevatele terviseriskidele jaole saada,» ütleb dr Glükmann. Ta soovitab analüüsida enda senist harjumuspärast elustiili ja tervisekäitumist ning tegema vajadusel korrektuure.