Ilmnes uus aju vananemist soodustav põhjus
14. märts 2023, 18:21
/nginx/o/2021/01/21/13587372t1heec8.jpg)
Trinity biomeditsiiniteaduste instituudi teadlased heidavad uut valgust aju vananemisprotsessidele. Seostades spetsiaalsete immuunrakkude suurenenud esinemise seisunditega, nagu Alzheimer ja traumaatiline ajukahjustus, on nad tuvastanud võimaliku uue sihtmärgi vanusega seotud neuroloogiliste haiguste ravimiseks.
Marylandi ülikooli meditsiinikooli ekspertidega koostöös valminud uuring avaldati ajakirjas Science Advances.
Mikrogliia on ainulaadne immuunrakkude tüüp, mille ülesanne on toetada närvirakke, kaitsta neid sissetungivate mikroobide eest, eemaldada «praht» ja surevad närvirakud neid nii-öelda neelates. Uued uuringud näitavad, et mikrogliial võivad esineda erinevad funktsionaalsed reaktsioonid sõltuvalt nendes toimuvatest molekulaarsetest ja biokeemilistest muutustest.
Autofluorestsentsi alusel saab eristada mikrogliia alatüüpe. See on rakkude kalduvus kiirata teatud värvi valgust pärast seda, kui rakkudes olevad spetsiifilised ained on eelnevalt valgust neelanud. Spetsiaalsetes rakuruumides säilitatavate ainete hulka kuuluvad rasvamolekulid, kolesteroolikristallid, metallid ja ka valesti volditud valgud.
«Aju vananedes kogunevad need materjalid autofluorestseeruvasse mikrogliiasse, mis suurendab nende autofluorestsentsi. Kahjuks raskendab see rakujäätmete kogunemine ka mikrogliia jaoks oluliste prügikogumisülesannete täitmist ajus, mille funktsioon on vältida neuroloogilisi vigastusi ja ennetada neurodegeneratiivseid haigusi,» ütleb David Loane, Trinity biokeemia- ja immunoloogiakooli neuroteaduse abiprofessor ning uuringu peamine autor pressiteates.
«Vanade loomadega tehtud uuringus avastasime, et mikrogliia omandab ainulaadse düsfunktsionaalse seisundi, millel on probleemseid mõjusid. Näiteks suureneb rakustress ja kahjustused, rasvade ja raua kogunemine, muutuvad ainevahetuslikud protsessid ja toodetakse rohkem molekule, mis mõjutavad immuunvastust.»
Lisaks näitasid teadlased, et autofluorestseeruv mikrogliia ja sellega seotud põletik olid rohkem väljendunud patoloogilistes tingimustes, näiteks Alzheimeri tõve geneetiliste riskifaktorite mudelites. Paljulubav oli aga see, et vanadel loomadel pööras mikrogliia asendamine negatiivseid muutusi tagasi.
«Lisaks kiirendas äge traumaatiline ajukahjustus loomadel autofluorestseeruva mikrogliia tekkimist ja kudedes levimist, suurendades vigastatud loomade ajus oksüdatiivse stressi kahjustusi.
Selle tulemusena viitab üha rohkem tõendeid, et autofluorestseeruva mikrogliia kuhjumine võib kiirendada vananemist ja neurodegeneratiivsete haiguste teket. Kui mikrogliia alampopulatsioonid on väga põletikulised ja kahjustavad aju, võib nende sihikule võtmine olla uus strateegia vananemisega seotud haiguste ravis,» nentis Loane.