5. Ebaregulaarne unerütm. Kes iga päev ärkab näiteks kell 7, võiks ka nädalavahetusel tõusta näiteks vaid tund aega hiljem. Liiga ebaregulaarne rütm võib jätta unevõla.
Hea une soodustajad
1. Piisavalt valgust. Päeva jooksul on oluline saada palju valgust (800–1000 luksi (lx)). Valgustugevust ehk lukse on võimalik mõõta luksmeetriga, milleks on olemas ka äpid. Näiteks valgusravilambil on kirjas, kui kaugel tuleb valgustit hoida, et saada kätte teatud arv lukse. Valgus hoiab ärksusehormoonid töös, meil on rohkem energiat, oleme tegusad ja ka meeleolu on parem. Valguse käes olemist tuleks hakata vähendama alles 2,5 tundi enne voodisse minemist.
2. Liigu! Liikumine hoiab une paremas rütmis, soodustab sügava une teket ja sälitamist. Aktiivne tuleks olla vähemalt kaks tundi päevas, et see avaldaks unele mõju.
3. Söö teadlikult. Päeva viimase tugeva toidukorra võiks süüa 4–5 tundi enne magama minekut. Samas, päris tühja kõhuga ei tohiks samuti magama minna. Õhtutoit võiks olla tugev ja tervislik, pigem valguline, mitte süsisvesikurikas. Kui õhturoog jäi napiks ja tunned nälga, näksi midagi, mis sisaldab aminohapet trüptofaani, mida keha ise ei tooda. Trüptofaan toetab unehormooni tööd. Trüptofaani leiab piimatoodetest (jogurt, juust), kalkunist, pähklitest ja seemnetest, kalast, brokolist, avokaadost, banaanist, kirssidest.
4. Nutielu paus enne und. Nutiseadme kasutamine võiks lõppeda hiljemalt 1 tund enne voodisse minekut. Ära kasuta nutiseadet voodis – voodi on vaid magamiseks. Leia kodus nutiseadmes olemiseks kindel koht ja iga kord, kui soovid ekraani taga olla, mine sinna.
5. Positiivsed mõtted. Õhtul tasub rääkida ainult positiivsetest asjadest, tunnustada ja kiita ennast ning lähedasi. Inimesed uinuvad kiiremini, kui nad on laetud positiivsete mõtete ja emotsioonidega. Negatiivsed mõtted muudavad ärevaks ja tekitavad lihaspingeid.