Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal tellitud uuringu järgi inimeste hoiakutest elundidoonorluse suhtes selgus, et pisut enam kui pooled Eesti elanikud oleksid nõus oma elundite surmajärgse loovutamisega. Ometi on tahteavalduse täitnud vaid 3,04 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.
Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori dr Virge Palli sõnul mõtleb suur osa Eesti täiskasvanutest elundidoonorlusest pigem positiivselt ja oleksid nõus oma organeid surma järgselt loovutama, kuid kahjuks ei jõua nende organite loovutamise soov kriitilisel ajahetkel meedikuteni. «Seni kuni inimesed meile oma otsusest teada ei anna, ei ole meil võimalik pärast inimese surma kindel olla, kas järgime lahkunu elupuhust tahet,» lisas dr Pall.
«Elundite ja kudede loovutamisega nõustumine on hindamatu heategu, mis võib olla ainus võimalus mõne teise inimese elu päästmiseks. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma ja satub doonoriks, on oluliselt väiksem kui see, et ta võib ise vajada koe- või elundisiirdamist. On ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes on nõustuvad pärast oma surma olema elundidoonoriks,» ütles dr Pall.
Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. «Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta ning kindlasti soovitaks oma otsusest anda teada ka lähedastele,» tõi dr Pall välja.