N, 23.03.2023

Legionella bakter tekitab küsimusi - kas spaade ja spordiklubide külastamine on ikka ohutu?

PM Tervis
Legionella bakter tekitab küsimusi - kas spaade ja spordiklubide külastamine on ikka ohutu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Legionella bakter ei ohusta tervet inimest.
Legionella bakter ei ohusta tervet inimest. Foto: Shutterstock

Terviseamet kogus kokku Legionella bakteri kohta kõige enam esitatud küsimused ning selgitab, et Eesti vee- ja saunakeskuste külastamine on endiselt ohutu, kui peetakse kinni bakteri leviku tõkestamise soovitustest.

Terviseamet jätkab laekunud kaebuste põhjal asutuste pistelist kontrollimist ning võtab Legionella tuvastamiseks proove, mida analüüsitakse Terviseameti nakkushaiguste laboris.

Kolm kõige olulisemat fakti

  1. Legionella bakter ei ohusta tervet inimest
  2. Legionella bakter ei levi basseinivees
  3. Legionella bakter ei nakata inimest legionelloosi, kui juhtute saastunud vett alla neelama

Mis on Legionella bakter ja kui palju seda meie ümber leidub?

Legionella baktereid leidub igal pool - nad on looduses tavalised mulla- ja veebakterid. Bakter saab inimese jaoks probleemiks, kui see satub majapidamiste ja asutuste tehnilistesse süsteemidesse, sealhulgas veesüsteemidesse.

Tehiskeskkonnas leidub legionellasid eelkõige joogiveesüsteemides, kraanides, duššides, purskkaevudes, konditsioneerides ning ventilatsiooni- ja õhuniisutussüsteemidest.

Legionella bakteri leviku ulatus sõltub torustikes oleva vee temperatuurist, vee liikuvusest, torustiku materjalist, teistest veetorustikus elavatest mikroorganismidest ja sademest.

Terviseameti varasemad sihtuuringud on näidanud, et uuritud asutustest esines legionellasid ligi pooltes. Niisiis võib Legionellasid veetorustikes leiduda üsna sagedasti, kuid enamasti jääb nende hulk inimesele ohutuks.

Keda Legionella bakter ohustab?

Bakteri põhjustatud haigust ehk legionelloosi põhjustab torustikues elutsevatest bakteritest vaid Legionella pneumophila.

Terviserisk oleneb sellest, milliseid liike ja tüvesid ja kui suures koguses veesüsteemis leidub.

Legionella bakteri inimesele ohutu kogus on ära toodud Euroopa parlamendi ja nõukogu uues direktiivis 2020/2184, mis käsitleb olmevee kvaliteeti. Selles direktiivis on välja toodud tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamise parameetrina kogus <1000 pmü/1l ehk ühes liitris vees võib olla vähem kui 1000 pesa moodustavat ühikut baktereid. Kui see normtase ületatakse, tuleb asutusel rakendada bakteri hävitamiseks vastavaid meetmed. Mõnes tervishoiuasutuses (näiteks dialüüsi protseduuri teostavas asutuses) on kehtestatud lubatud bakterite hulgaks null.

Legionella bakter põhjustab tõsiseid tervisehädasid õnneks harva, kuid märjas keskkonnas levib ka teisi baktereid. Näiteks oksendamist ja kõhulahtisist võivad põhjustada mitmed teised bakterid ja viirused. Näiteks nö kõhugrippi põhjustavad viirused levivad väga kergelt ühelt inimeselt teisele, sealjuures on need viirused kloori suhtes üsna vastupidavad.

Legionella bakter ise inimeselt inimesele ei levi ja haigestutakse veepiiskade sissehingamisel (näiteks duši all).

Legionella bakter ei ohusta tervet inimest.

Legionella-nakkuse riskirühmad on:

  • üle 50 aasta vanused inimesed;
  • immuunpuudulikkusega;
  • diabeediga;
  • krooniliste kopsu- ja neeruhaigustega;
  • pahaloomuliste kasvajatega inimesed;
  • suitsetajad.

Legionelloosi peiteperioodi pikkuseks on 2 kuni 10 (keskmiselt 5 kuni 6) päeva. Haigusenähtudeks on palavik, pea-, kõhu- ja lihasevalu, halb enesetunne, isutus, kõhulahtisus ja mitteproduktiivne köha. Kujuneb kopsupõletik koos hingamisraskusega. Haiguse kulg võib olla raske ja võib lõppeda surmaga umbes 15 protsendil juhtudest.

Kuidas Terviseamet ja asutused Legionella levikut jälgivad?

Terviseamet kontrollib spaasid ohuprognoosi alusel üldiselt korra aastas ning Terviseameti regionaalosakonnad võtavad kord aastas seireproove. Legionella bakteri esinemist veetorustikes uuritakse reeglina siis, kui inimene haigestub legionelloosi ja soovitakse leida nakkuse allikas. Üks viimaseid Legionella-juhtumeid avastati just nimelt ühe eaka patsiendi haigestumise järel, mille tõttu asutust epidemioloogilise uuringu käigus kontrolliti.

NB! Veekeskustele on kehtestatud karmid nõuded eelkõige basseiniveele ning veekvaliteet ujula veevõrgus peab vastama joogivee nõuetele.

Basseinivee kvaliteedinõuded, basseinivees määratavad kvaliteedinäitajad ja nende piirnormid on toodud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. aasta määruses nr 80 «Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele». Vastavalt määruse nõuetele peab basseiniomanik võtma basseinivee proove vähemalt kord kuus, lisaks peab ta kolm korda päevas koha peal määrama vaba ja seotud kloori sisaldust, vee pH-d, temperatuuri ja hägusust.

Legionella baktereid regulaarse seire käigus määrama ei pea, samas sätestab määrus, et basseinivesi ei tohi sisaldada Legionella baktereid.

Niisiis ei kohusta määrus nr 80 kontrollima veekvaliteeti tarbeveetorustikus, samas aga peab basseini toitevesi vastama joogiveele kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid).

Terviseamet juhib regulaarselt ettevõtete ja asutuse tähelepanu Legionella bakterite esinemise võimalusele veevarustussüsteemis ja nendega seotud ohtudele. Samuti nõustab ettevõtteid kasutusele võetavate meetmete osas, kui tellitud uuringud peaksid kinnitama Legionella olemasolu.

Kas Legionella bakteri vohamine on seotud energiakokkuhoiuga?

Terviseametil puudub alus väita, et mitme spaa veetorustikest avastatud Legionella bakteri levik on tingimata seotud energiakokkuhoiuga.

Tegemist on mitmete asjaolude koosmõjuga, mis võivad levikuni viia, kuid ennetustegevuste hulka peaks tingimata kuuluma dušiotsikute regulaarne puhastus ja vee seismise vältimine.

Legionellad paljunevad ja levivad väga hästi veetemperatuuril 20-45 °C, kuid võivad pikemat aega säilida ka külmemas vees (6-20 °C) ja soojemas vees (45-60 °C) ning seisvas vees. Seetõttu võib neid veetorustikes leiduda üsna sagedasti, kuid enamasti ei ületa nende hulk tervisele ohutut normi.

Basseinivesi on tavaliselt korras, probleeme esineb just torustikes voolava veega.

Mida teeb asutus, kui selle torustikest avastatakse Legionella bakter?

Kui asutusest avastatakse Legionella bakter, teeb Terviseamet järgmised ettepanekud:

  • viia läbi veesüsteemide läbipesu vähemalt 60 °C veega ja termiline dekontaminatsioon („termiline šokk”) vähemalt 5 minutit temperatuuril 71-77 °C.
  • teha korduvad kontrolluuringud järgmisel päeval pärast läbipesu ja 2-4 nädalat hiljem.
  • edaspidi vältida vee seiskumist torustikes, teostada regulaarselt torustike mehaanilist puhastamist.
  • kui tegemist on majutusasutusega ja tubasid ei kasutata 2-3 päeva või enam, tuleb enne tubade kasutamist teostada veesüsteemide läbivool.
  • hoida külma vee temperatuur alla 20 °C ja sooja vee temperatuur 55-60 °C tasemel.

Teatud juhtudel võib olla vajalik läbi viia torustike pesu klooriga rikastatud veega ehk kloorišoki tegemine koos boilerite temperatuuri tõstmise ja kõikvõimalike kohtade täiendava puhastusega.

Enamasti on ülaltoodud meetodid efektiivsed, toimivad kiirelt ning bakter õnnestub hävitada.

Konkreetses asutuses rakendatavad meetmed sõltuvad avastatud bakterite hulgast ja näiteks sellest, kas saastunud veega torustiku osa on võimalik ülejäänud süsteemist eraldada, kuni torustik on puhastatud. Nii võib mõne asutuse puhul Terviseamet piirduda soovitusega sulgeda duširuum või selle osa, teise asutuse puhul tuleb aga uksed puhastuse ajaks sulgeda.

Asutuse ajutine sulgemine on alati kõige viimane ehk äärmuslik meede, mida rakendatakse juhul, kui teiste meetoditega pole võimalik vältida kokkupuudet saastunud veega.

Kas Legionella bakter ohustab mind kodumajapidamises?

Kuivõrd Legionella bakter levib sõltumata sellest, kas tegemist on asutuse või koduse majapidamisega, võib seda leiduda kõikjal. Niisiis tuleb ka kodudes torustikke kuuma veega läbi jooksutada, eriti pärast pikemat kodust eemalviibimist.

Millised on Terviseameti edasised tegevused? Kas kontrollitakse kõiki vee- ja saunakeskusi ja spordiklubisid?

Terviseametile on laekunud mitmeid kaebusi veekeskuste, saunakeskuste ja spordikeskuste klientide poolt. Peamised kaebused on seotud sellega, et külastajatel tekkisid pärast asutuse külastust analoogsed sümptomid legionellaga.

Hetkel on Terviseamet võtnud proove vee- ja saunakeskustest ning spordiklubidest Tallinnas kui ka teiste teenuse osutajate juurest Lõuna regiooni piirkonnas. Ka veekeskused ja ujulad ise on tundnud huvi proovide võtmiseks legionellade määramiseks ning küsinud nõu legionellade esinemise ja vajadusel kasutusele võetavate meetmete osas.

Kindlasti teeb Terviseamet Legionella bakteri leviku riskidest kokkuvõtliku analüüsi ja jagab seda spaa- ja saunakeskuste ning teiste asutustega, mille klientidel on kokkupuude torustikest tuleva veega.

Tegemist ei ole erandlikult tekkinud olukorraga ning reeglina on veekeskustel, spordiklubidel ja teistel asutustel kehtestatud sisemised nõuded, mille järgimisel on võimalik bakteri vohamist kontrolli all hoida.

Märksõnad
Tagasi üles