Tervis on kompleksne nähtus, kus füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu peavad olema tasakaalus. Kõige väärtuslikum on töötaja, kelle keha ja vaim on terve ja tugev, kes teeb oma tööd rõõmuga ja motiveeritult, kelle elu on ka väljaspool tööaega rahuldust pakkuv.
Kui vaadata, milliseid põhjusi inimesed nimetavad oma vähese kehalise aktiivsuse nii-öelda õigustuseks, siis ollakse pärast tööd kas liiga väsinud ja/või ei jätku aega, et tegeleda regulaarselt mõne liikumisharrastusega. Teisisõnu, tööpäeva lõpuks tunnevad väga paljud inimesed end kui tühjaks pigistatud sidrun, kelle viimased energia- ja ajariismed kuluvad pere ning lastega toimetamisele.
Ometi on just liikumine esmaseks ravimiks, mis aitaks leevendada tööeluga kaasnevat stressi ja väsimust. Sellele on ka füsioloogiline selgitus. Nimelt on loodus nii seadnud, et stressiolukorras tõuseb kehas hormooni kortisool tase, mis mobiliseerib organismi tegutsemaks ohuolukorras. Kuna tuhandeid aastaid tähendas ohuolukord reeglina seda, et tuli põgeneda või võidelda – kasutada liikumist olukorra lahendamiseks – siis langebki stressihormooni tase organismis just kehaliselt aktiivne olles.
Siinkohal tuleb vaimse tervise hoidmiseks mängu laiemas tähenduses töökeskkond, kuhu peaks nutikalt sisse tooma liikumisaktiivsuse: olgu see siis läbi liikumist soodustava töökultuuri, liikumisvõimaluste loomise töökeskkonnas või suisa tööajal ning sportimiskulude hüvitamise. Maksu- ja tolliameti andmetest selgub, et töötajate tervise- ja sportimiskulude maksuvaba hüvitamise võimalust kasutavad vaid kaks kuni kolm protsenti organisatsioonidest.
Liikumisaastal pööratakse senisest suuremat tähelepanu sellele, et teadvustada liikumise tähtsust ja tervislikke eluviise, et meie seas oleks rohkem neid inimesi, kes tegelevad regulaarse liikumisharrastusega ning on seeläbi tervemad. Selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa ainult spordiorganisatsioonide ja terviseedendusega tegelevate institutsioonide tegevusest, vaid vajalik on võimalikult paljude poolte kaasamine – tööandjate panus on siinkohal suure mõjuga.
AS Tallinna Lennujaam peab vajalikuks töötajate aktiivse eluviisi toetamist. «Meie väärtuspakkumise lahutamatu osa on Stebby lahendus, mis võimaldab kõigil töötajatel leida endale sobiva spordiala, mille harrastamist kvartaalselt töötajatele kompenseeritakse,» tutvustab Carol Randlepp.
Lennujaamas tegutseb juba 12 aastat MTÜ Tallinna Lennujaama spordiklubi, mille eesmärk on pakkuda töötajatele aasta ringi võimalusi osaleda erinevatel võistlustel ja treeningutel. Lisaks sellele korraldab spordiklubi üritusi organisatsioonis sees – näiteks korraldati paar aastat tagasi lennujaamas ümber perimeetri tõukerattavõistlus.
Liikumisaasta raames on nad koostanud tegevusplaani, millest tulenevalt võimaldatakse töötajatele kehalise aktiivsuse edendamiseks erinevaid tegevusi.
«Lennujaam on läbi aegade aktiivne ja kaasav tööandja olnud ning seda eriti läbi spordiklubi tegevuste. Kuna olen tuletõrjuja, on tööalased sooritused ja hea füüsiline vorm minu jaoks väga olulised,» rõhutab lennujaama päästeteenistuse meeskonnavanem Mattis Torn.
«Kuna minu töö on füüsiliselt vähemaktiivsem, siis on hea võimalus olla kaasatud spordiklubi tegevustes, mis on andnud mulle erinevaid võimalusi võistlustel ja treeningutel osalemiseks, just selle eesmärgiga, et enda füüsilist aktiivsust tööajast väljaspool veelgi rohkem arendada,» teab lennujaama finantsanalüütik Eveliina Tikkerberi.
«Meie kontoris on Yoga ruum, kus on trenazöör, hantlid, pallid ning rippsein. Teamsi kaudu pakume võimalust erinevate riikide kolleegidega teha võimlemisminuteid. Lisaks oleme kokku pannud Riverty spordi- ja terviseklubi ning teeme tihedat koostööd Firmaspordiga, et pakkuda kord kuus meie töötajatele erinevaid tegevusi, mis paneks liikuma,» räägib Riverty Tech OÜ personalispetsialist Miina Arop-Priidik. «Lisaks käime Teeme Ära raames puid istutamas, koristamas suitsukonisid või vabatahtlikeks ning autovabal päeval innustame kõiki rohkem jalgsi liikuma. Samuti on meil kontoris välja prinditud teavitus, et inimesed eelistaksid kuni 10 kilomeetri läbimiseks jalgsi või rattaga liikumist, mida tutvustame ka kõikidele uutele töötajatele.»
«Spordi- ja terviseklubi on andnud mulle võimaluse esindada ettevõtet meie igapäevatööst erinevatel aladel. Kõige suurem väärtus, lisaks teiste IT-ettevõtete töötajatega võistlemisele, on võimalus õppida tundma kolleege, kellega iga päev kokku ei satu,» lisab Riverty IT-juht Ivar Laes.
Eesti Töötukassas tähistatakse mais tervisekuud, mil kogu organisatsioonis tehakse erinevaid aktiivset ja liikuvat elustiili toetavaid ühistegevusi. «Näiteks algavad siis tööpäevad hommikuvõimlemisega, mida viivad läbi töötukassa oma töötajad ja osaleda saab sellel Teamsi vahendusel – väga mõnus viis ennast tööpäevaks käima tõmmata. Lisaks toimub igal aastal aina populaarsemaks saav sammulugemise võistlus ning töötajatel on võimalus osa saada tervisega seotud veebiseminaridest,» loetleb näiteid töökeskkonna liikumisvõimalustest personalispetsialist Evelin Ausmees.
«Paljudes asukohtades on olemas trepid, mis annavad hea võimaluse lifti asemel korruste vahel jalgsi liikuda. Keskkontoris on kohvimasin 8. korrusel, nii et kui kohviisu tuleb, siis saab jälle samme juurde. Lisaks saab ennast liigutada, kui tekib vajadus midagi printerist välja lasta, sest neid on ka korruste peale üks ja olenevalt su töökohast päris kaugel,» lisab Ausmees.
«Meil on koosolekute ajal okei ennast vahepeal sirutada või erinevatel tasakaalujalustel puusi nõksutada. Ka kõnnikoosolekud koguvad olenevalt hooajast ja ilmast populaarsust.»
Kuna töötukassa töökorraldus võimaldab ka kodukontori päevi, siis kasutavad töötajad lõunapausi hoopis jooksmiseks või jalutamiseks – pärast pausi on pea uuesti värske ja tulvil lahendusi ning uusi ideid.